Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Trepiastmeid võttes heasse vormi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Esme Kassak
Copy
Foto: SCANPIX

Naine.postimees.ee üleskutse peale jagada meie toimetuse ja teiste lugejatega hea vormi saladusi laekus üks kiri otse Shanghaist, soovituseks ka pilvelõhkuja mõõtu hoones liftile treppe eelistada. Hea vormi kõige paremad nipid on sellised, mis niigi kiirest elust palju lisaaega ei nõua ja mida igapäevategevustega kombineerida saab, kirjutas meile Anneli Vilu.

Minu praeguse elu kõige tõhusam trenn on trepijooks. Elan 31. korrusel ja alustan iga päeva sellega, et jooksen trepist alla, ostan kodu kõrval asuvast kioskist ajalehe ja lippan jälle trepist üles. Ka muud päevased käigud tööle, turule, lauluproovi ja mujale kulgevad ikka treppi, mitte lifti kasutades, mõnikord raskuseks seljas 15-20 kg kaaluv seljakott. Kui alguses võttis üks selline trepist üles minek 10 minutit, siis nüüd parematel päevadel alla 4 minuti.

Varem harrastasin maratonijooksu ja treenisin selleks hommikuti tööle joostes. Nagunii oli ju vaja end punktist A punkti B toimetada, miks siis mitte tasuta ja oma kondimootori abil? Läptop ja vahetusriided olid spetsiaalses seljakotis ning 6-7 km pikkune distants kulges kiirete intervallide kaupa, ikka valgusfoorist valgusfoorini.

Tööl hüppasin duši alt läbi ja terveks päevaks oli reibas olemine garanteeritud. Tollest väga töisest perioodist, kus eraldi trenni minekuks aega polnud, pärinevad mu kõige paremad maratonitulemused.

Praeguses kodulinnas Shanghais otsustasin maratonidega veidi pausi pidada – õhk on selleks liiga reostunud. Päris jooksuta ikka ei saa ja lisaks trepitrennile teen paar korda nädalas pargis ikka paar lühemat jooksutiiru. Siit ka minu kõige parem ilunipp: kui õhtul on vaja minna mõnele seltskondlikule üritusele, siis jooksen enne 10 km ja teen laste mänguplatsil kangil paarkümmend lõuatõstet. See annab nii hea jume ja säravad silmad, nii et erilist meiki polegi vaja.

Vabakutseline tõlkija Anneli Vilu elab Shanghais juba üle kahe aasta. Eestlanna viis eksootilisse paika tema maailmarändurist hing ning soov keel selgeks õppida. Anneli oli ka 2010. aastal Shanghais toimunud EXPO maailmanäituse Eesti paviljoni programmidirektor.

Märksõnad

Tagasi üles