Kroonilisel stressil on tõsised tagajärjed – migreenihood, depressioon, südamehaigused –, kuid enamik inimesi isegi ei mõista, kui nad kurnatud on.
Märgid, et oled stressis ja nipid rahunemiseks
Aol Health õpetas nägema keha märguandeid stressist.
Turtsud ja aevastad
Stress võib suurendada tundlikkust allergeenidele, kuna nõrgestab immuunsüsteemi.
Rahune: abiks võivad olla allergia vastased käsimüügiravimid. Regulaarne pooletunnine treening tõstab epinefriini taset – see aitab hingamisteid loomulikult vabastada.
Vistrikud
Pinge tõstab adrenaliinitaset, mis soodustab nahal vistrikke tekitava õli eritumist. Kui elavneb ühe tootmine, tõuseb ka teise tase.
Rahune: pese probleemseid piirkondi kaks korda päevas. Geeli- või vahupõhised puhastajad aitavad õli kõige tõhusamalt kõrvaldada. Kui need ei aita, siis konsulteeri dermatoloogiga.
Laiguline pea
Ärevus võib pidurdada juuksekasvu, kuna stressihormoonid mõjutavad karvakasvu.
Rahune: hoolitse, et organism saaks piisavalt rauda, omega-3 rasvhappeid ja B12-vitamiini – kõik need parandavad juuste tervist. Söö näiteks spargelkapsast ja lõhet.
Pinges lõug
Öösiti hammaste krigistamine võib tuleneda pingest.
Rahune: enne magamaheitmist võta soe käterätt ja suru see viieks minutiks vastu lõuga. Kuumus leevendab lihaspinget ja aitab krigistamist vähendada. Kui sellest pole abi, siis külasta hambaarsti ja muretse endale hambakaitse.
Rämpstoidu isu
Keha stressihormooni – kortisooli – kõrge tase võib tekitada magusaisu.
Rahune: sinu isu kestab senikaua, kuni püsib kõrge kortisoolitase, seega vali kaloririkaste toitude asemel magusamaitseline suhkruvaba närimiskumm.
Menstruatsioon algab liiga vara, hilja või jääb ära
Stressi korral saadab aju välja signaale, mis võivad häirida korrapärast menstruatsioonitsüklit.
Rahune: räägi naistearstiga rasestumisvastastest tablettidest. Beebipillid võivad taastada hormonaalse tasakaalu ja tsükli taas korrapäraseks muuta.