Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Teele Viira sai kristallikambrit külastades müstilise nägemuse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Teele Viira Kristallikojas
Teele Viira Kristallikojas Foto: Kristallikoda

Armastatud laulja ja artist Teele Viira käis Kristallikoja kristallkambris, rändas fantaasiarohketel radadel ning nautis kristallide tugevat väge. Ta usub, et absoluutselt kõik, kes tunnevad kutset kambrit kogeda, peaksid seda tegema.

Teele räägib, et kohe kui ta kristallkambri 200 000 kristalli keskele sisenes, tundis ta selgelt, kuidas see kõrge ja eriline vibratsioon hakkas temasse voolama. «Mõtlesin, et kuidas see võimalik on! Nii tugev ja reaalselt tajutav energia,» õhkab Teele oma kogemusest rääkides. Tänu sellele, et sealne vibratsioon oli tugev, sai Teele selge sõnumi ja realistliku tõendi sellest, et kristallidel tõepoolest on vägi, millest räägitakse.

Ahmides sisse kambri imelist energiat ja nautides visuaalselt kaunist vaatepilti, heitis Teele seansi ajaks pikali. Sulges silmad, kuid ikkagi tajus värviteraapiat ehk erinevaid värve, mis kambris muutusid. «Sügavust andis juurde ka tervendav heli ja juhendatud meditatsioon, mis kõlaritest tuli,» lisab ta.

Vihmamets, lendamine, lõvi

Ja siis algas tema fantaasiarohke seiklus – Teele nägi, kuidas kõndis seljakotiga mööda vihmametsa, ühel hetkel jõudis lõkkeni, mille ümber oli hõimurahvas ja isegi üks tuttav prantsuse noormees. Ühel hetkel tekkis Teelel nägemuses aga küsimus, et miks ta selles maagilises paigas ainult maa peal on? «Tundsin, et olen ju palju võimsam!» meenutab ta.

Nii hakkaski Teele oma rännakul vihmametsas kõigepealt puudelt puudele hüppama, kuid ühel hetkel lendas üle vihmametsa. Järgmisena, pärast mõningast lendamist, avastas ta end hoopis võimsa ja suure lõvi seljas ratsutamas, hoidmas kinni tolle kohevast lakast. Nii nad kihutasid läbi džungli ja ühel hetkel hakkas hõimurahvas neile kui juhtidele järgnema.

Teele tunnistab, et tegemist oli võimsa ja kindlasti tähendusrikka rännakuga. «Sain aru, et me mõtleme sageli liiga väikselt ja tavaliselt. Kõndimise asemel võiksime ju kogu aeg piltlikult öeldes lennata,» arvab ta.

Kristallid kõnelesid

Kui rännak sai läbi, avas Teele silmad ja nautis seanssi avatud silmadega, lastes enda sisse nii helil, värvidel kui visuaalil. «Kristallid kõnelesid minuga. Nad ütlesid, et olen valmis ja võimeline palju suuremateks asjadeks, kui see, mis ma praegu teen ja olen,» jagab Teele ausalt oma kogemust.

Igapäevaelus on kristallid saatnud Teelet juba pikalt. Nimelt on lauljatar erinevaid kristalle saanud kingiks mitmeid aastaid, kuid ise neid endale veel ostnud pole. Ta usub, et iga poolvääriskivi tuleb tema juurde õigel ajal ja õigel hetkel ka lahkub, näiteks ära kadudes. «Olen kogu elu hakanud hästi voolavalt võtma, samamoodi suhtun ka kristallidesse. Kui nad kaovadki ära, siis järelikult need ei teeninud mind enam. Ongi hea, kui elu on pidevalt mõnusas kulgemises.» Kivide väesse ta usub, on seda ka tundnud ning kindlasti andis kristallkambri kogemus kinnitust juurdegi.

Kamber on tervenemise koht

Kristallkamber viib Teele hinnangul inimese kiirustavast argipäevast eemale, tekitades mõnusa vaikusehetke iseendaga. «Kui käia päevast-päeva kontoris tööl, siis kristallkambri kogemine on küll täiesti kastist välja tegevus,» leiab ta. «See viib tavamaailmast väga välja, tulevad uue kogemused ja inimene saab täiesti teistmoodi elamuse. Mulle väga meeldis!»

Kokkuvõttes tunnebki Teele, et kristallkambri rännak oli väga võimas, andes talle mitmeid vastuseid. Näiteks sai ta kristallidelt sõnumi, et liigub oma elus õiges suunas, kuid peab endasse veelgi rohkem uskuma ja oma võimekust mitte nii palju tagasi hoidma.

«Mul on asju, mida endas nüüd edasi mõelda ja analüüsida. Lahe elamus!» ütleb lauljatar, kes usub, et kamber on tervenemise koht. Seetõttu soovitab ta kõigil, kelle teele Kristallikoda satub ja kes tunnevad sisemist kutset, kambrit kindlasti kogeda.

Tagasi üles