Pildid: kuulsused märgistasid end laste unistuste täitumise nimel tätoveeringutega

Grete Paia - sahinad käivad, et laulja on keegi silmarõõm, aga seni kuni see pole kinnitust saanud, kaunistab ta meie vallaliste kaunitaride galeriid. Foto: Grete Paia

Staarid löövad kaasa McDonald’si ja heategevusfondi Minu Unistuste Päev kampaanias, mille käigus kogutakse burgeriketi restoranides heategevuslike tätoveeringute müügiga raha, et kakskümmend krooniliselt haiget last saaks kingiks ühe unistuste päeva jagu elamusi ja rõõmu oma pere seltsis.

Heategevuskampaaniale on hoogu andnud lisaks Ženja Fokinile ka Grete Klein, Elina Born, Helen Adamson, Grete Paia, Tuuli Rand, Carine Jessica Kostla, Lucine Ayanian ja Mari-Leen Albers, kes kõik olid laste unistuste täitumise nimel valmis end meelepärasema tätoveeringuga märgistama.

Carine Jessica Kostla Foto: Carine Jessica Kostla

Lucine Ayanian Foto: Lucine Ayanian

Grete Klein Foto: Grete Klein

Tuuli Rand Foto: Tuuli Rand

Elina Born Foto: Elina Born

***

Ženja Fokin Foto: Zenja Fokin

Tuntud stilist Ženja Fokin jagab seoses heategevusfondi Minu Unistuste Päev ja McDonald’s restoraniketi ühise heategevuskampaaniaga armsat mälestust oma lapsepõlve unistuste päevast. Kuna Ženja on pärit Lääne-Virumaalt tsemendipealinnast Kundast, siis kõige südamelähedasemad mälestused lapsepõlvest seostuvadki just selle piirkonnaga.

Üllataval kombel ei räägigi Ženja pajatatud mälestus eksootilisest väljamaa seiklusest või kohtumisest oma lapsepõlve lemmiklauljaga. Ženja sõnul nägi tema unistuste päev võrreldes praeguse tormilise eluga välja väga lihtne, kuid just lihtsates pisiasjades peitubki sageli õnn.

«Koheselt meenuvad mulle päikselised suved ning varajased hommikud. Varavalges ärkajana alustasin oma päeva kausitäie pudruga. Kõht täis, jooksin paljajalu mere äärde mängima. Kui kõht juhtus vahepeal tühjaks minema, siis noppisin marju, mis metsatukal ette jäid. Tundsin end kui Mowgli kuulsast Džungliraamatust, kes mööda metsikut loodust ringi seikles. Õhtu saabudes, kui oli magamaminekuaeg, juhtus pannkoogiisu peale tulema. Lippasin siis kanakasvatajast naabrimehe juurde, kes alati suurest hädast välja aitas ning tühja Ženja kõhu jälle ära täitis,» kirjeldab Ženja oma maalähedast mälestust lapsepõlvest.