Meile kirjutas põneva kirja naisteka lugeja, kes muretseb, et sotsiaalmeedial on hävitav mõju normaalsetele inimeste vahelistele suhetele. Kui vanasti tegutses pere ühiste eesmärkide nimel, siis praegu on suure vabadusega kaasnenud nõrk inimene, kes läheb vooluga kaasa, ei vastuta ega ole jätkusuutlik.
Lugeja kirjutab: sotsiaalmeedia tapab normaalsed suhted
Viimasel ajal olen palju mõelnud meeste ja naiste vaheliste suhete üle. Ennevanasti toimis elu nii, et meie vanavanavanemad ja vanavanemad elasid pidevas rutiinis, tegeleti põhiliselt talupidamisega, et end ära majandada. Varahommikul tõusti, mindi põllule, metsa tööle, tegeleti loomadega, tehti kodutöid ja selle eest hoolitses kogu pere. Naine ja mees ühendasid oma jõud, et kõik sõna otseses mõttes ära ei laguneks.
Vähe hilisemal ajal hakkasid inimesed käima tööl, nii naised kui mehed. Telefonideks olid lauatelefonid, tavainimestel polnud veel arvutitest halli aimugi, suhted ka justkui toimisid rohkem, kuigi juba sel ajal oli muutunud inimene nii palju iseseisvamaks. Justkui pere polnud enam ainus kooslus ja variant kuidas eksisteerida. Kui midagi ei meeldinud kõnniti juba siis ära, tekkisid lahutused, pered lagunesid.
Aga mis toimub nüüd? Inimesed otsivad endale partnerit, see on looduse poolt nii ette määratud. Otsitakse, et edasi eksisteerida, üksi justkui pole päris täiuslik olla ka tänapäeva ühiskonnas. Koos ju ikka toredam, käiakse ringi, suheldakse ja nüüd on ju tekkinud kõigile mobiilid, arvutid, tahvelarvutid, nutikellad, kõik vahendid, et pidevalt otsida, otsida, otsida. Paljud leiavad endale kellegi, kõik on nii tore, kuni hakkab igav, rutiin, tekib uus kihk jälle sukelduda ja uuesti otsima hakata, nagu viirushaigus.
Riik heietab, et sellisel kujul vananev ühiskond ei ole jätkusuutlik, kuna lapsi ei sünni piisavalt juurde. Vabadus ja lahtine maailm on küll toredad, kuid mulle tundub, et just see on see hind, mida me selle vabaduse eest maksame. Tänapäeva naine ei julge last saada, kuna just sellepärast, et maailm on nii lahtine, mingit kindlust ei ole, pered on palju haavatavamad maailma avatusele ja kõigele sellele, mis sellest vabast maailmast tuleb. Sotsiaalmeedia meelitab inimesi suurematesse kiusatustesse. See on justkui paljude jaoks teine, varjatud elu ja identiteet. Nii on nii lihtne elada: vastutust kandma ei pea, kõik on justkui virtuaalne, mitte päris. Inimene on nõrk, läheb kergelt vooluga kaasa ning siis on juba hilja, keegi on juba haiget saanud, haavad ei parane nii lihtsalt ja hirm jääb.
Minu jaoks sotsiaalmeedia vaba ja laialdane levik kahjustab normaalset inimestevahelist suhtlemist ja pereelu ning raskendab tunduvalt tänapäeva pere koospüsimist. Asi ei ole ainult rahas ja materiaalsuse puudumises. Midagi siin maailmas on jäädavalt muutunud.