Psühholoog-psühhoterapeut: seks ei pea olema orgasmikeskne!

Foto: PantherMedia / Scanpix

Täna Tallinna Õpetajate Majas toimuval isadepäeva konverentsil «Issi ja emme, miks te enam ei kallista?» rääkis ettekandega «Kui seksi ei ole, ei ole ka suhet?» esinenud psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre, et lääne kultuuris on seksuaalsus liiga sooritus- ja orgasmikeskne ning sageli läheb seetõttu kaduma lähedus. Ühiskonna surve emadusele vähendab lähedust ning kahjustab seeläbi esmast, mehe-naise omavahelist suhet.

«Seksuaalsus seostub armastuse, läheduse ja turvalisusega,» märkis psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre. «Miks inimesed ei seksi? Üls protsent inimestest on aseksuaalsed, nad ei vaja seksi ja osad neist elavad kellegagi koos ning tunnevad end seejuures hästi. Inimeste lähedusevajadus ja motivatsioon kooseluks on väga erinevad: materiaalne, soov saada järglasi, teiste surve. Inimestel on ka väga erinev emotsionaalne kirjaoskus. On erinevad arusaamad lähedusest, avatusest, erinevad oskused millega end partnerile selgeks teha. Mees ja naine võivad aastaid seksida, ilma, et nad oleksid kohal ja teineteise jaoks olemas.»

Lemme Haldre sõnul mõjutab lapsepõlvest saadud kehakogemus oskust nautida. Seksuaalsust mõjutavad ka päritoluperest saadud kogemused omavahelise käitumise näol, lähedus, hoiakud, väärtused. Ta tõi näite ühest oma kliendist, kes ütles, et ei suuda oma elukaaslasega suudelda, sest tema lapsepõlvekodus, kui filmis keegi suudles, mõnitasid ema-isa telekas toimuvat: fuhh, vahi, kuidas ilastavad! Ja suureks saades ei suutnud naine seda barjääri enam ületada, lähedust otsides kajasid vanemate mõnitused alati kõrvus.

«Lääne kultuuris on seks soorituskeskne ehk orgasmikeskne, seks tähendab alati vahekorda,» rääkis Lemme Haldre. «Kuid seetõttu läheb kaduma see, mis peaks kahe inimese vahel suhtes olema. Samuti on müüt, et mehe ja naise vahekord tähendab alati samaaegset orgasmi. Sellest tulenevalt tekib sooritusärevus, «esineja ärevus», keskendumine kuhugi mujale, kaasneb kohalolekutunde puudumine. Naised defineerivad end sageli emaduse kaudu lähtudes ühiskonna ootustest. Vahel on seks relv või näitelava. Ka abielus võib esineda prostitutsiooni, näiteks kui uus kleit maksab kolm seksikorda.»

Ka on kurb näha, kuidas mõjutab meid meedia. Haldre rääkis, kuidas luges kunagi ühest naisteajakirjast, millises poosis seksides paistab naise keha kõige saledam. Tundub naeruväärne, aga see on paljude jaoks reaalne probleem, millest on keeruline üle saada – miks kehakuju ei vasta sellele ootusele, mis on justkui seatud.

Lemme Haldre kinnitusel esineb tihti valestimõistmist. «Eesti mehed teevad palju tööd, töötavad näiteks Soomes ja kohtuvad naisega harva. Mitme nädala järel koju sõites mõtlevad nad, et olen kõvasti tööd teinud, kui ma nüüd lõpuks koju jõuan, siis tahaks naisega kohe voodisse hüpata. Samas naine mõtleb nii, et ei ole meest kuu aega näinud – nii palju on rääkida ja vaja arutada. Ja tekivad arusaamatused – naine mõtleb, et mees on seksmaniakk, kes teda üldse ei armasta. Ja mees jällegi arvab, et naine on nii külm – tahab ainult rääkida!»