Paarisuhtekoolitaja: katkises suhtes esineb rohkem depressiooni, ärevust ja väsimust

Foto: SCANPIX

Täna Õpetajate majas toimuval isadepäeva konverentsil «Issi ja emme, miks te enam ei kallista?» tutvustatakse muuhulgas värske PREP-paarisuhtekoolituse mõju uuringu tulemusi. Varasematest uuringutest on selgunud, et Eesti mehed on oma paarisuhtega üldiselt rahul. Samas on mehed vähem motiveeritud suhte parandamise nimel teadlikult vaeva nägema. PREP-koolituse läbimisel paranes paarisuhte kvaliteet mõlema osapoole hinnangul, samuti alanesid depressiooni, ärevuse ja väsimuse näitajad mõlemal osapoolel.

«Mitmed psühholoogid on täheldanud, et paljude Eesti perede lagunemise taga on terav vastuolu selles osas, millise hinnangu annavad mehed ja naised oma suhte kvaliteedile,» rääkis SA Väärtustades Elu juhatuse esimees Kaia Kapsta-Forrester. «Enda sõnul hindab Eesti mees kõrgelt armastust, kodu, lapsi ning tema paarisuhtega on järjepidevalt «kõik hästi». Kuid naised seda ei tunneta. Vastupidi – naised leiavad oluliselt rohkem kui mehed, et suhtes puudub lähedus. Kodus tülitsetakse või ei räägita enam üldse. Seksi on vähe. Lapsed kannatavad. Tuttavad väldivad. Tulemuseks – kõrvalehüpped, alkohol, depressioon, lahutus. Kahjuks jäljendavad ka lapsed tulevikus vanemate katkiseid suhtemustreid.»

PREP-paarisuhtekoolituse mõju uuring näitas suuremal määral just koolituse läbinud naiste emotsionaalse heaolu ja turvatunde kasvu. «Koolitusgrupis osalenud naistel suurenes eluga rahulolu, hinnang suhte turvalisusele, hinnang suhtele, vähenesid problemaatiline suhtlemisstiil, depressioon, ärevus, väsimus ja neurootilisus. Meestel vähenes ärevuse skoor,» võtab uuringu läbiviija Kenn Konstabel Tartu Ülikoolist järeldused kokku.

«Nende näitajate põhjal on tegelikult võimalik teha järeldusi ka Eesti inimeste suhtemustrite kohta tervikuna, mida meil ei ole kuigi palju uuritud. Kokkuvõttes võib öelda, et rahvusvaheliselt tuntud ütlus – happy wife, happy life peab paika ka meil Eestis. Kuigi meestel on huvi suhte valdkonna vastu madalam ja nad on tõenäoliselt muutustele vähem vastuvõtlikud, mõjutab toimivam ja turvalisem suhe, samuti partneri kasvav heaolu nende vaimset tervist olulisel määral. Katkises paarisuhtes seevastu esineb aga rohkem depressiooni, ärevust ja väsimust,» märkis Kapsta-Forrester.

«Kui ühel partneril ilmnevad positiivsed muutused suhtega seotud hoiakutes ja käitumises, siis see ilmselt aitab kaasa ka suhte kui terviku kvaliteedile,» kinnitab Konstabel uuringu raportis.

Uuringust selgub, et PREP-paarisuhtekoolituse järel suurenes eluga rahulolu 54,2 protsendil koolitusgrupis osalenud meestest ja 59 protsendil naistest. Väsimuse skoor ja depressiooniskoor vähenesid nii koolitusgrupis tervikuna kui ka naistel eraldi. Ärevuseskoor alanes koolituse läbinud meestel statistiliselt olulisel määral.

Hinnangud suhte turvalisusele paranesid eelkõige koolitusgrupi naistel, samuti grupis tervikuna. Koolitusgrupi meestest 57,8 protsenti ja naistest 61 protsenti andis suhte turvalisusele teisel küsitluskorral kõrgema hinnangu kui esimesel korral (kontrollgrupis vastavalt 28,6 ja 28,6 protsenti).

Küsimustikus oli ka 9 küsimust suhtlemisstiili kohta, näiteks «kui me midagi arutame, siis ma lasen partneril jutu lõpetada enne, kui ma vastan» või «ma katkestan oma partnerit, kui me vaidleme». Koolitusrühma kuulumine suurendas šansse, et problemaatilise suhtlemisstiili skoor vähenes rohkem kui 5 palli võrra, muutus oli just naiste osas statistiliselt oluline.

PREP-paarisuhtekoolituse mõju uuringu viisid läbi sõltumatud Tartu Ülikooli teadlased, eesotsas psühholoogiadoktor Kenn Konstabeliga. Uuringu eesmärgiks oli anda hinnang eestlaste suhtekvaliteedile laiemalt, muuhulgas analüüsiti paarisuhte kvaliteedi seost erinevate psühholoogiliste probleemidega nagu depressioon ja ärevus, isiksuseomadustega ning üldise eluga rahuloluga. Keskselt uuriti PREP-paarisuhtekoolituse mõju eelnimetatud faktoritele. Uuringus osales kokku 270 inimest, kellest tegeliku valimi moodustas pisut alla 60 protsenti esialgselt registreerunutest.

Täna toimuval isadepäeva konverentsil «Issi ja emme, miks te enam ei kallista?» otsitakse vastuseid olulistele paarisuhtega seotud probleemidele. Sõna saavad: sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre, praost Marko Tiitus, heategevusaktivist Riina Solman, näitleja Katariina Ratasepp, psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild, vaimulik Meego Remmel, laste psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg.

PREP-paarisuhtekoolituse mõju uuringust teeb kokkuvõtte psühholoogiadoktor Kenn Konstabel. Debatis «Miks me ikka veel abielus oleme?» arutlevad Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ja abikaasa, graafik Anu Kalm; kunstnik ja aasta isa 2009 Heinz Valk ning abikaasa, kunstiajaloolane Marika Valk.