Mulle meeldib hirmsasti inimestele kingitusi teha. Ma teen päris ägedaid kingitusi! Ükskord lennutasin sõbranna koos mehe ja pojaga nädalaks päikesereisile, sest ei jaksanud enam tema kaamose- ja depressioonijuttu kuulata. See hakkas isegi mind masendama!
Teine kord kandsin ema arvele raha ja saatsin sõnumi, et talle on nädalavahetuseks massaažiaeg pandud. Välismaal elavatele sõpradele saadan aga tähtpäevadeks ja ka niisama kullerililli või kingikorve, sest kellele need ei meeldiks. Ja kui teil on au pääseda minu jõulukinginimekirja, siis teadke, et ma uurin põhjalikult, mis teile meeldib, ning raha detsembris ei loe.
3. Ma ei pea kannatama idiootide seltskonda, et tasuta jooke pälvida.
Olete kunagi märganud ööklubis neid meeleheitel tüdrukuid, kes rõvedate Soome abielumeeste ilaseid pilke välja kannatavad, et oma topelt rummid-koolad kätte saada? Või seda rändavat pilku Tinderi-kohvi joova naise silmades, kes arvutab, kas ta pimekohting ikka võtab arve tulles enda rahakoti välja?
See on minu arvates kulinaarne, või siinkohal joogivormis prostitutsioon. Mina tean, et võiksin maksta enda arve, oma kaaslase oma ja ka naaberlauale välja teha, kui tuju tuleb. Ning see on säästnud mind nii mõnegi ebameeldiva kohtingu lõpuni kannatamisest.
Tänapäeval saab peaaegu kõigi asjade jaoks kellegi palgata. Ma ei pea kolimiseks abi küsima isalt, nõudepesumasina kohta nõu küsima kallimalt või stilistina ära kasutama sõbrannat. Mu telefoni mälu on täis kasulike inimeste numbreid, seal on kullereid, autojuhte, juuksureid, kassihoidjaid, koristajaid, raamatupidaja, jurist ning erakliiniku retseptsionist. Ma ei pea ootama järjekorras ega kerjama vaba aega oma sõpradelt ja tuttavatelt, kui on vaja midagi ära teha.