Kui vaim on terve, on terve ka keha

Ruslan Trotšinski 2016.aasta mais. Foto: Erakogu

Folkansambli Svjata Vatra solist Ruslan Trotšinski on peale isikupärase lauluhääle alati silma paistnud laitmatu füüsilise vormi ja sportliku esinemismaneeriga. Selgub, et selle eest tuleb eeskätt tänada tema tsirkuseartistist ema.

Usun, et inimese tervis sõltub päris palju geenidest, aga lisaks oli meie kodus ka tervislik toitumine ja sportlik eluviis alati au sees. Näiteks võimlesime igal hommikul ema juhendamisel, kes töötas Kiievi tsirkuses ekvilibristi ehk tasakaalukunstnikuna. Võimlemise hulka kuulusid kindlasti venitused, jooksmine ja igasugused harjutused, näiteks lõuatõmbamine võimlemiskangil. Imestasin alati, kui painduv mu ema oli – spagaatki polnud talle, erinevalt minust, mingi küsimus. Ja kuna elasime Kiievist 30 kilomeetri kaugusel, õppisin internaatkoolis, kus hommikune virgutusvõimlemine oli kohustuslik ning kehalises kasvatuses seisis mul tunnistusel alati viis.

Muusikakoolis õppimise ajal hakkasin käima poksitrennis, aga see lõppes kiiresti, umbes kahe aastaga, sest pidin valima, kas poksida edasi või õppida puhkpilli mängima. Keskendusin siis hoopis idamaistele võitluskunstidele, aga mitte selleks, et võistlustel ilma teha ja medaleid teenida, vaid ikka iseendale. Teadsin ju, et kui tahaksin häid tulemusi, peaksin loobuma muusikast. Samas nõuab ka trombooni mängimine võhma ja füüsilist pingutust ning selle eelduseks ongi hea füüsiline vorm.