Pärast oma peadpööritavat elu kodus siirdus Lilly õe Elleni soovitusel 1932. aasta jaanuaris tööle Pariisi Maggy Rouffi moemajja ja 1934. aastast töötasid nad koos mannekeenidena Jean Patou’ moeäris. Nad olid oma eluga Pariisis väga rahul ja teenisid Eesti mõistes lausa ulmelist palka. 1934. aasta lõpul valiti ta poseerima antiikkreeka marmorkuju tarvis, mis paigutati tol ajal valminud maailma suurima luksusauriku Normandie teatrisaali.
Lillyl oli moemajas palju kokkupuuteid Pariisi kõrgema seltskonnaga. 1936. aastal tutvus ta keemiainsener Dick Brizardiga, kellel oli oma keemialaboratoorium ning maja Pariisis ja villa Prantsusmaal. Brizard oli kuulsa liköörivabrikandi Marie Brizard’i järglane. Lilly ja Dicki pulmad toimusid 6. augustil 1938. aastal ja pärast abiellumist loobus naine tööst moemajas.
Lapsi neil polnud. Sõja ajal oli Dick Brizard hävituslendur ja tema lennuki tulistasid sakslased alla. Mees jäi küll ellu, kuid selgroog oli vigastatud ja oma edasise elu veetis ta ratastoolis. Lilly õlul lasus vastutus tema eest hoolitsemisel.
Dick suri 9. oktoobril 1963 ja pärast seda läks Lilly elama õe juurde Marseilles’sse. Villa oli tal endiselt alles ja seal armastas ta veeta oma suvesid.
14. oktoobril 1969 suri Lilly Silberg-Brizard Marseilles’s. Tal oli diagnoositud rinnavähk. Lilly maeti Brizard’ide perekonna kabelisse Pariisi lähedal.
Lilly hea maitse ja moetundlikkus on edasi kandunud nende suguvõsas põlvest põlve. Oma vana-vanatädi hea maitse on pärinud eesti moedisainer Lilli Jahilo, kes olevat ka nime saanud oma kuulsa esivanema järgi. Nüüd innustavad aastakümneid tagasi tehtud pildid Miss Estonia 1931st uue moe sündi.