Eesti klienditeenindajad puistavad südant: kümme asja, millega sa teenindaja närvi ajad

Foto: PantherMedia / Scanpix

Kas sulle on kunagi jäänud mulje, et sa võiksid ma käitumisega mõnda teenindajat häirida? Kui jah, siis see arvatavasti ka on nii. Ja kui see «jah» sulle muige näkku tõi, siis sa tunned siin artiklis end vägagi ära ning ütlen ausalt, sa ei tohiks väljas söömas käia. 

Kogusin oma tuttavatelt teenindajatelt kokku arvamused asjadest, mis neid klientide puhul kõige rohkem segavad. Tihti räägitakse, kui ebaviisakad on teenindajad, kuid ehk aitab see artikkel klientidel neid paremini mõista, mis võib sellise ebakõlani kliendi ja teenindaja suhtes viia.

Siin on kümme klientide käitumismustrit, mis teenindajatel harja punaseks ajavad.

1. Kui kliendid kurdavad kõrge hinna üle. «Sinu valik, kas maksa või mine ära – teenindaja hindu välja ei mõtle.» Liisi, 28.
    
2. Kui kliendid ei lase teenindajatel oma tööd teha. «Töötan sellises kohas, kus on ainult lauateenindus ning mõned inimesed ei saa aru, et ma tegelikult ka olen seal tööd tegemas, mitte jalga kõlgutamas. Mõni tahab jalavaeva säästa ja tuleb letti maksma. Ehk siis häirib, kui tahetakse tulla maksma just siis, kui neile selline mõte just heurekana pähe kargab, olgugi, et olin just nende lauast tulnud ja küsinud, kuidas ja mis. Niimoodi tekitavad nad suure segaduse, sest esiteks jäävad nad kõigile ette (teised töötajad ja kliendid) ja tegelikult trügivad nad ka n-ö järjekorras ette, sest ma võin sellel ajal parasjagu teha näiteks kolmandale lauale arvet või mis iganes. Minu lemmikud on need tosinased seltskonnad, kes kõik ühtäkki otsustavad, et nüüd on edasiminek ja tulevad riburadapidi leti ette eraldi maksma. Siis lihtsalt kamandan lauda tagasi ja palun oodata.» Siret, 29.
    
3. Kui klient ei tegutse oma arvamusele vastavalt. ««Vabandust, mulle ei maitse see roog.» Aga taldrik on peegelpuhtaks söödud ning soovitakse raha tagasi või midagi tasuta.» Liisi, 28
    
4. Kui istutakse koristamata laua taha. «Aga saalis on kümme puhast lauda ja siis hakatakse teenindajale tähelepanu pöörama, et laud on must. Oeh, ma ise ei pannudki tähele, et te istusite saali ainukese koristamata laua taha, kuigi oli valida kümne puhta vahel!» Siret, 29
    
5. Kui klient ei oota järjekorras enda korda. «Olen järjekorras kõige viimane, aga nõuan tähelepanu ja tahan teada, millega mis on ja ütlen, mida ma soovin ja panen üldse voolu tagurpidi liikuma.» Maarja, 27.
    
6. «Kui oma lapsi ei jälgita ja nende järele ei koristata.» Liisa, 26.
    
7. «Mulle meeldib ühe laua pärast kaheksa korda edasi-tagasi joosta, sest iga kord nad unustavad midagi, mida neil veel ei ole, aga korraga neid vajalikke asju küsida ei tundunud mõistlik.» Triin, 21.
    
8. Kui kliendid hakkavad mööbeldama. «Kliendid, kes tulevad ja kukuvad mööbeldama, ehk siis omavoliliselt mööblit ümber tõstma ja organiseerima. Luba küsimata, läbi arutamata. Me seda ei luba. Tegelikult üldse ei luba. Ja nemad ei mõista. Ja tuleb arusaamatus ja kõigil on ebamugav. Oeh. See on sama hea, kui ma lähen sõbrale külla ja lohistan ta diivani teise seina, sest mul on siis parem vaade aknast välja! No mida!» Siret, 29.
    
9. Ebaviisakus. «Kui ma sulle uksest sisse astudes tere ütlen, ütle vastu!» Mihkel, 27
    
10. Ligiajajad. «Naisena pean kirjutama ka sellest, kui mõned mehekoerad arvavad, et nad maailma kõige kuumemad täkud ja on paar tuubi lõvikonservi enne linna tulekut sisse lahminud ning kukuvad siis vaimutsema. Ja siis sa kuulad ja mõtled, kas sa palud tal kohe arve maksta ja lahkuda või kannatad veel natuke ja lajatad siis omapoolse vaimukusega niimoodi, et ta oma sõbrakeste ees punastama peab.» Siret, 29