Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Mees: aus rahaline ülestunnistus ehk kuidas päästa suhet?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Postimehe naisteportaal avaldab noore mehe kirjutatud arvamusloo rahast ja suhtest, eriti kui raha on vähe.

Raha on keeruline tegur. Sa teenid seda, kuid seda kulub palju. Poole kohaga töötades pole raske kõike ära kulutada, kui sa ei arvesta terve kuuga ette ära. Olen olnud rahahädas sellest hetkest saadik, kui hakkasin umbes kaks aastat tagasi tööl käima. Kooli kõrvalt puudub võimalus käia täiskohaga tööl, kuid olen kindel, et see midagi ei muudaks. Raha pole minu jaoks kunagi olnud midagi, mida koguda. Kuu alguses saabub palk, mis kestab heal juhul kaks nädalat – kui sedagi.

See aga on mõjunud laastavalt minu suhtele. Naine, kelle olen enda kõrvale valinud, on sunnitud mind rahaliselt toetama ning sellepärast puudub tal võimalus teha seda, mida ta ise tahab. Seetõttu oleme me mõlemad närvilised. Mitmel korral on juhtunud nii, et olen raha kulutanud ostes talle pisikesi kingitusi ja kuigi kinkide saamine tõstab hetkeks ta tuju, on peagi raha otsas ning kogu raha, mis tema on paari kuuga kõrvale pannud, läheb kasutusse.

Ma tahan muutuda. See pole asi, mida sooviksin jätkata. Ma pean ennast kontrollima. Vähem üritustel käima ja rohkem käsitöö abil kingitusi meisterdama. See on ülimalt raske, kuna suurem osa kingitusi on väärtuses üks kuni viis eurot. See tundub sellel hetkel liiga tühine summa, et peaks ostu üle pead murdma. Kuid neid oste pole üks, isegi mitte kaks. Neid oste teen ma reeglina kümme ja kokku on kulunud lõviosa minu palgast.

Minu naisel on ka enda soovid. Soov teha ka teisele käele tätoveering. Osta riideid, mida tõeliselt vaja. Sisustada meie ühist korterit. Aga ma tean, et olen sellel teel piduriks. Õppides raha hoidma saaks ka tema rahulikumalt hingata, elada täisväärtuslikku elu. Mu töökaaslane ütles kord, et sa oled alles noor, noored ostavadki igasuguseid asju kokku ja on pidevalt rahahädas. Ma ei ole sellega nõus, kuna juba noorest east peaks mõtlema raha kõrvalepanemise peale. Kahjuks on raha seotud meie tulevikuga, meeldib see või mitte.

Olen töötanud ühe kuu kahel töökohal ning tundnud kuidas eluenergia minu kehast lihtsalt väljub. Olin pidevalt väsinud ja pelgalt mõte homsest tekitas ärevustunde. Homses päevas oli ainult rohkem tööd. See oli ainus viis, kuidas elasin kuu lõpuni oma palgast ära. Kuid kas see on lahendus? Jätta kool pooleli ning asuda kahel kohal tööle?

Ilmselt peaksin kirjutama üles kõik oma kulutused, tegema niinimetatud arvestust. Võtma arvesse kuu jooksul vajalikud kulutused ja arvestama välja enda kulutatava rahasumma. Summa, mida igal nädalal kasutada. Alguses on vaja rahaga kuu lõpuni toime tulla, alles siis ka järgmiseks kuuks midagi kõrvale jätta.

Tagasi üles