See lugu on Sulle, kes Sa ei suuda oma uudishimu taltsutada ja ilma igasuguse kõhkluseta oma kaaslase telefonis nuhkida armastad. Ja seakisa teha, kui ta Sulle kohe ei vasta. Esiteks (kole fakt) tea, et pooled inimestest armastavad käituda täpselt samamoodi nagu Sinagi. Teiseks tea, et selline käitumine on minu arvates ebakindluse märkide pingereas esikohal ja seetõttu oled Sa läbi minu silmade vaadatuna lihtsalt üks ajudeta argpüks.
Moodne nutividinate ajastu annab meile kõigile võimaluse soovi korral kõikvõimsaks spiooniks kehastuda. Kodukanade (ja kukkede) uueks lemmikhobiks on kujunemas just oma kaaslase järele luuramine – kohutavalt põnev ju! Elu nagu filmis! Ootad kannatlikult seda ÕIGET hetke, teed selle saabudes kõrvus kajavate sagenenud südamelöökide saatel elu kiireimad liigutused ja kõik küsimused saavad nagu imeväel sekunditega vastused. On ju ahvatlev? Või ei?
Teema ise on minu jaoks tegelikult täielik müstika. Ma ei kujuta ette ka, kuidas ma reageeriksin, kui saaksin teada, et keegi on kätte võtnud ja endale minu telefonis mingisuguse toreda ekskursiooni lubanud. Tõenäoliselt sarnaneks mu reaktsioon mõnele filmist nähtud õudusstseenile. Veel suurema tõenäosusega ei tahaks ma sellest inimesest enam midagi kuulda ega näha. Kui lõpuni aus olla, siis ma isegi kardan natukene oma reaktsiooni peale mõelda. Ma saan ju igati aru, et mõnikord võib igav hakata ja pealegi, uudishimu ei pidavat patt olema, aga pagan, küsi siis ometi, kui miski nii väga kripeldab! Tahad teiste inimeste saladustesse sukelduda?! Loe Kroonikat! Mille jaoks on vaja nii muuseas wannabe salaagendiks hakata? Ma ei hakka isegi mitte väitma, et mul poleks kunagi taolist kiusatust tekkinud, küll aga võin käe südamele panna ja öelda, et ma ei ole taolises olukorras kordagi juhust kasutanud. Mitte kordagi! Ei kasuta ka.