Seitse harjumust, mis muudavad su tööpäeva 90 protsenti produktiivsemaks

Caremate´i pakutav võimalus peaks sobima hästi meditsiini-, sotsiaal- ja õendusvaldkonna üliõpilastele. Foto: SCANPIX

Kas sinu elus on kedagi, kellele sa vaatad alt üles – imestades, kuidas ta igas eluvaldkonnas nii palju jõuab ja teeb ning ka tühised kohustused alati tehtud saab? Ei, asi ei pruugi olla tema imelistes geenides ja üliinimlikes võimetes, vaid lihtsalt heades tehnikates, kuidas igapäevased segajad endast eemal hoida, kirjutab Motivaator. 

Meil kõigil on päevas ju täpselt sama arv tunde ning selleks, et igast päevast maksimum välja pigistada, peame omandama enda jaoks sobivad harjumused, et kõiksugu kiusatusi heaga vältida.

1. HOIA OMA ÜMBRUS KORRAS

Hiljutine uuring Harward Business Reviews avastas, et korras töölaud aitab sul keskenduda kindlale ülesandele 1,5 tundi kauem kui segamini laud. Nimelt liigub tähelepanu sinu lauanurgas vedelevatele töödokumentidele, lugemata raamatule ja vastamata meilidele ning alateadlikult pärsib sinu fookust antud tööülesande täitmisel. Isegi sinu enda teadmata, hüppab su mõistus ühelt segavalt objektilt teisele ning aina kisub sind praegusest hetkest välja. Korras töölaud aga ei anna mõistusele piisavalt «objekte», millest kinni haarata ja seetõttu muutub ka keskendumisvõime palju konkreetsemaks.

2. VÕTA VÄHEMALT 20 PROTSENTI IGAST PÄEVAST

Isegi kui su töögraafik on täis pakitud ja kohustusi sajab nagu paduvihma, võta vähemalt 20 protsenti oma 8-tunnisest tööpäevast, et vaikuses maha istuda ja kõike tähtsam ära teha. «Isegi kui sa ülejäänud 80 protsenti oma päevast ei tee mitte midagi olulist, annab 20 protsenti kontsentreeritud tähelepanu sulle juba suure eelise,» väidab Põhja-Carolina produktiivsuse treener Kimberly Medlock.

3. LÕPETA ÜLETUNNID

Paljud inimesed arvavad, et ületunde tehes saavad nad kõvasti rohkem tehtud kui nende töökaaslased. Tegelikult avastas Stanfordi professor John Pencavel 2014. aastal, et liigsed töötunnid vaid vähendavad inimeste keskendumisvõimet. Nimelt tegi uuring kindlaks, et inimesed, kes töötasid 56 tundi nädalas, said täpselt sama palju tehtud kui need, kelle töötundide arv oli 70. Sellest võib järeldada seda, et parem tee vähem tunde aga sisukalt, kui rohkem ja «üle puusa».

4. LÜLITA OMA TELEFON TÄIELIKULT VÄLJA

Florida Ülikooli teadlased avastasid, et kui su telefon lauanurgal häälitseb (olenemata, kas sa vaatad saabunud teadet või mitte), katkeb su mõttelõng koheselt ning su alateadvus liigub telefoniga seotud teemadele. Seetõttu soovitataksegi tähtsate tööülesannete täitmisel hoida telefon hääletul režiimil ja peita ta lauasahtlisse kuniks töö tehtud saab.

5. SUUNA OLULISED MEILID OMA TELEFONILE

Juhul kui sa tõesti ootad elulise tähtsusega emaili, on sul parem siiski telefon lauasahtlist välja võtta ja oma email tavasõnumina telefonile suunata. Tihtipeale kui me ootame midagi väga olulist, pärsib see tohutult meie keskendumisvõimet ja meie passiivagressiivne mailbox’i värskendamine ei aita kohe üldse meie produktiivsusele kaasa. Seetõttu on mõttekas terve inbox välja lülitada ja ainult teatud inimese poolt adresseeritud kiri otse enda telefonile saata. Sellega välistad sa muudest emailidest tuleneva kära ja kiusatused.

6. TEE TÄHTSAID ÜLESANDEID PRODUKTIIVSUSE TIPUS

Kuna inimestena ei suuda me olla terve päeva oma keskendumise tipppunktis, peame prioritiseerima tähtsad ülesanded just selleks hetkeks, kui mõistus veel värske ja loominguline on. Paljude inimeste jaoks on see pigem hommikutundidel, mis tähendab seda, et rutiinsed tegevused nagu emailide vastamine ja töögraafiku koostamine võiksid aset leida pigem pärastlõunal.

7. OLE LIIKUV

Võimalusel kõnni tööle või mine lifti asemel trepist. Tõuse iga 30 minuti järel püsti ja tee kontoris väike ring või mine lõunapausiks kaugemal asuvasse kohvikusse. Paljudel inimestel on võimalus ka oma tööaega nihutada ja seeläbi lõunapaus pikemaks venitada. Siis jõuab nii trenni, jõusaali kui ka lõunat sööma. Seda, et liikumine on hädavajalik meie ajutööle, kinnitavad ka Otago Ülikoolis laborirottidega katsetanud teadlased. Nimelt olid iga päev 20-minutilise jooksu läbinud rotid palju kiiremad ja entusiastlikumad raskete ülesannete lahendamisel, kui need, kes trenni ei teinud.