Ennast ei tohi ahistada!

Kriss Soonik-Käärmann Foto: Sander Ilvest

Omanimelise pesumärgi disainer ja juht Kriss Soonik-Käärmann tunneb naiste kehakomplekse paremini kui keegi teine. Enamgi veel – nende arstimine on talle nii tööks kui ka kireks. «Just loomulik ilu on naise trump, pole mingit vajadust ennast ümber vormida,» kinnitab Kriss.

Täiuslike pesumodellide kõrval tunneb enamik naisi end ebakindlalt. Kõõritab kaunitari ja pabistab oma keha pärast – oi, mul on siin ju liiga palju ja seal liiga vähe… Pesudisainer Kriss veedab oma tööpäevi just selliste sireenide keskel, ent ei lase end karvavõrdki häirida. «Ka kõige kaunimad naised leiavad enda juures midagi, mis neile ei meeldi. Minu silmis võib ta olla täiuslik, aga küll ei meeldi mõnele tema kõrvad või nina või juuksed. Mõni päev tahad ise ka, et kõht oleks väiksem või musklid suuremad. Ma ei ole näinud ühtegi naist, kes oleks endaga 100% rahul – naised oskavad ikka ülikriitilised olla!»

Naiste pikalt kestnud objektistamine on teema, mille vastu Kriss Soonik võitleb oma loomingu kaudu. «Liigume vaikselt selles suunas, et naine ei pea olema surutud mingisse vormi, vaid saab olla tema ise. Naised on aru saanud, et ennast ei pea karistama, kõik ei pea välja nägema nagu modellid, see oleks ju ajuvaba! Pesuga saab oma keha täielikult muuta, mida kõike võib vormida… Aga naine ju tahab end omas nahas, iseendana hästi tunda! Olen kindlalt mugavuse ja ilu kombinatsiooni poolt, pesu ei tohi ahistada ega keha muuta. Siis annab see naisele eneseusu ja sõnumi – sa oled ilus just sellisena, nagu sa päriselt oled!»

Särav ja enesekindlusest pakatav Kriss tunnistab rahulikult, et on ka ise keha pärast põdenud. «Kunagi ma vihkasin oma nina! Kusagil keskkooli lõpus veel, näed – päris kõrge eani.

Rinnad on mul ka väikesed, aga kui peaksin neid puššima, tunneksin ennast väga halvasti. Mul on olnud au ka paar naist täiesti ebavajalikust rinnasuurendamisoperatsioonist päästa.»

Eks alati tahaks rohkem vormis olla, kuid Kriss armastab süüa ning pole elu sees dieeti pidanud. Sport on talle lihtsalt igapäevaelu osa, mis aitab keha õnnelikuna hoida. «Mul on vähemalt tore suhe oma kehaga – kui ta hakkab täielikult käest ära minema, siis ise ajab mind jooksma või liigutama. Endaga leppimine pole lihtne, aga vajalik. Elad ju ainult korra, kas tõesti on vaja seda aega raisata enda piinamisele. Elus on muudki, mille pärast muretseda, kui sa tõesti nii väga tahad seda teha.»

Kriss on veendunud, et pesu kaudu on võimalik kehakomplekse leevendada ning aidata naisel end täisväärtuslikuna tunda. «Ühiskonnas on iluideaalid kõvasti muutunud. Ilu on lai mõiste – selle alla mahuvad igas mõõdus naised. Ei tasu teistega sarnaneda, kellegi teise moodi olla – see on halvim, mida naine saab endale teha! Isikupära on naise tegelik trump.»

Uut, varasemast märksa loomulikumat keha näitavad uhkusega ka näitlejannad, lauljad ja avaliku elu tegelased. «Vaata, mis toimub Hollywoodi punastel vaipadel! Mõni aeg tagasi olid kõigil suured melonid kurgu all, aga nüüd näitab aina rohkem naisi keskmist näppu kogu sellele ahistavale süsteemile! Naised eelistavad olla loomulikud, paljud ei kanna enam üldse rinnahoidjat. Kõik need eluterved ideaalid jõuavad vaikselt ka meieni.»

Oma rida on disainer ajanud algusest peale. Kaheksa aasta eest valitsesid veel üles pušitud büstid, kuid Kriss Soonik Loungerie pakkus toestuseta kerget pesu, millest õhkus iseteadlikku seksapiili, mängulist nutikust ning modernset lihtsust. Naised olid vaimustuses. Nüüd on sama suuna võtnud kogu moemaailm. «Olin noor ja uljas, meri põlvini – ma ei mõelnud üldse kehakuvandile, tegin lihtsalt seda, mis oli fun! Praegu olen väga õnnelik, et käivitasin oma märgi õigel suunal ja õige sõnumiga,» räägb Kriss.

Moekunstniku eelis on terav taju mõistmaks, kuhu maailm teel on. Kriss usub, et muutuvate hoiakute taktis saavad naised aina tugevamaks, hõivavad võtmepositsioone ka filmitööstuses ja meedias, ning kuvand, kuidas neid kujutatakse, läheneb üha enam n-ö pärisnaisele. Mitte mingile meeste jaoks välja mõeldud nukule, kellega keegi ilma tohutu pingutuseta ei sarnane.

«Ega meestele ka enam sellised naised ei meeldi! Pole vaja nii tohutult vaeva näha, naturaalne ilu on ka väga tore. Vahel võid end kontrasti mõttes ju üles lüüa, aga kellel on tänapäeval aega pool päeva peegli ees seista,» ütleb moelooja, kelle sõnul ei osta mehed pesu eesmärgiga naisest nukukest teha, vaid valivad väga maitsekaid asju, mis tõstavad naise enesekindlust. «Tihti me alahindame mehi! Mehed ei taha oma naist objekti rolli suruda, pigem teevad naised ise endale palju rohkem liiga. Kogu aeg pabistame, et kuidas ikka rohkem meeldiks oma mehele… Võiks alustada hoopis sellest, kuidas sa iseendale rohkem meeldid! Kui naine on enesekindel, siis päris kindlasti ka mees aktsepteerib teda sellisena, nagu ta on.»

Olukorras, kus mõni naine on siiski hädas härraga, kes tema keha kallal iriseb ja ta eneseusku maha teeb, on moelooja konkreetne: «Siis ta pole sulle lihtsalt õige mees. Kui sa oled ise endaga rahul, pole kellegi õigust vinguda, et sul võiks suuremad rinnad olla.»

Kriss mõistab hästi naisi, kelle jaoks ta kavandab, kuid ei mõista lõpuni, miks naised ise üksteist saboteerivad. «Klatši on võimatu vältida, kui keegi tahab salvata, leiab selleks alati põhjuse. Mulle tundub, et kritiseerijad on ise ebakindlad ja heidavad teistele ette asju, mis on neil endil südamel. Aga võib-olla on see naistel lihtsalt veres, et teine naine hakitakse üht- ja teistpidi läbi. Kui naised oleks ise rohkem tšillid, oskaks nad ka välise ilu ületähtsustamisest mööda vaadata ega elaks oma hirme välja teiste kaela.»

Kriss pooldab ilu, kuid eitab punnitatust ning stressi tekitavaid iluideaale, mis naised kammitsaisse suruvad. «Selge see, et ka naturaalsusel on teatud piirid, peab ära tundma, kus lõpeb loomulikkus ja algab laiskus. Muretsemine selle pärast, kas ollakse ikka piisavalt ilusad, muudab aga ebakindlaks. Tean seda omast kogemusest – kui hakkad end teistega võrdlema, on alati keegi sinust parem. Vabanesin sellest nii, et hakkasin end  teadlikult vähem tuunima, ja sain aru, et isikupärane olla meeldis mulle palju rohkem. Pole mõtet võitlema minna.»