Lena Headey võib ju «Troonide mängus» olla külm ja südametu tegelane, kuid reaalses elus pole ta sugugi selline nagu Cersei Lannister. Headey külastas mõni aeg tagasi Kreekas asuvaid põgenikelaagreid, et tõsta teadlikkust põgenikekriisi osas.
Kuulus näitlejanna kirjutas kauni kirja sellest, kuidas ta armus sõjapõgenikku
1. september 2016, 12:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Temaga olid Kreekas kaasas näitlejanna Maisie Williams (seriaalis Arya Stark) ja Liam Cunningham (seriaalis Davos Seaworth). Headey kirjutas oma reisist väga liigutava kirja. Ta selgitab kirjas, kuidas ta «armus» sõjapõgenikku nimega Ahmed, edastab Elite Daily.
Headey kirjutas:
Veetsin täna aega mehega, kellesse ma oleksin armunud, kui oleksin sündinud 20 aastat tagasi Palestiinas. Seistes täna siin, Kreeka sisemaal asuvas põgenikelaagris, armusin ma Ahmedi.
Tema koduks on ühele inimesele mõeldud roheline telk ja kuna Kreekas on parajasti suvi, siis on telgis meeletult palav. Tema naine sai sõja käigus surma ja tema üritab jõuda oma poegadeni, kes on Hollandis.
Kõik tema juures on ilus. Ta on endiselt nägus mees, kes on leinas oma kodumaal aset leidnud kurbade muutuste tõttu. Ma tundsin, et meie rinnad on täiesti avatud ja meie südamed puudutatud, kui me seisime sinise vihmavarju all, mis kaitses meid lõõskava päikese eest. Ta võttis mu pea oma käte vahele ja suudles seda, öeldes, et ta suudleb sel moel vaid oma lapsi. Ta ütles, et mu nägu on rahulik ja tekitab temas rahutunnet. Sel hetkel hakkasid mu silmist pisarad voolama ja ma kallistasin nii, nagu kallistatakse armastatud inimest.
Ahmedi väärikus, headus ja rõõm on vaimustavad, arvestades tema läbielamisi. Need inimesed siin on vihased, nad on kõigest ilma jäänud. Nad pole kaotanud pelgalt oma lemmikkampsunit või sõrmust. KÕIK on kadunud. Ja ometi toimub siin midagi suurt. Inimesed suhtlevad omavahel kõige südamlikumal moel. Läänes tunneme me sellest puudust. Me arvame, et kui meil on KÕIK olemas, siis me oleme õnnelikud. See on vale.
Ma kutsun teid kõiki tulema siia ja kohtuma põgenike ning nende lastega, sest see aitab teil avastada oma inimlikkuse sügavamaid tasandeid. Nad tervitavad teid ja seda, et tunnete nende vastu huvi. Te tunnete siin, justkui oleksite avastanud oma hõimu. Ja mõni tunneb kindlasti ka seda, et on koju jõudnud.
Ilmselgelt puudutas Headeyt see reis väga ja näitlejanna on veendunud, et me kõik peaksime põgenike heaks palju enamat ära tegema. Maailmas on hetkel rohkem sõjapõgenikke kui kunagi varem.