/nginx/o/2016/08/30/5777935t1h900c.jpg)
Uus kooliaasta on ukse ees ja ühes sellega suureneb lastega juhtuvate õnnetuste arv nii kehalise kasvatuse tundides kui ka erinevates trennides.
Üle kahe kolmandiku lastega toimuvatest õnnetustest juhtub poistega (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvi hakkab läbi saama, linn täitub autodega ja maaelu nautinud ning linnakära unustanud lapsed on igapäeva ellu naasmas, et kohe uut kooliaastat ja sõpru tervitada. Iga-aastane rutiinimuutus ei saabu aga murevabalt, vaid toob kaasa lastega juhtuvate õnnetuste arvu kasvu
Õnneks ei seo statistika liikluses juhtuvaid õnnetusi ja 1. septembrit, hoolimata tavapärase elurütmi juurde naasmisest ja liikluse hoogustumisest.
«Kooli algus on lastele uue olukorraga harjumise aeg,» tuletab Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden meelde. «Puhkus on läbi saanud nii lastel kui vanematel, aeglane elurütm muutub kiiremaks ning tähelepanu hajub. Et lapsed saaksid uue eluga harjuda, võiksid vanemad nendega koolitee läbi jalutada terve nädala vältel, samal ajal liiklusreegleid selgitades ja võimalikele ohtudele tähelepanu osutades. Lastele tuleb õpetada silmside otsimist juhiga, et veenduda, kas juht ikka märkas väikest liiklejat.» Gilden soovitab liiklusreegleid ka läbi mängude tutvustada.
Trennides on vigastused sagedased
Gildeni sõnul juhtub lastega kõige rohkem õnnetusi koduses keskkonnas, mänguväljakutel ja erinevates trennides. 70 protsenti õnnetustest juhtub aga poistega. «Sportimishooaeg on alanud ning sellega kaasnevad ka õnnetused,» tõdeb Gilden. «Lapsed on impulsiivsed tegutsejad ja tegijatel ka alati juhtub. Lisaks on trenn ju koht, kus saab end välja elada. Kes ikka mõtleb jalgpalli mängides käeluu murdmisele või tantsuringis põlvevigastusele.»
Lapsed on toimekad ja vabad hinged. Kindlustuseksperdile meenub just meediast läbi käinud lugu väikesest poisist, kes üle aia lennanud pallile mängleva kergusega järele ronis, mõtlemata, mida terav aed tema jalaga teha võib. See konkreetne õnnetus lõppes lugematu arvu õmbluste ja suure šokiga. Lapsed kukuvad kodus aknalaual turnides ja kapiotsast, samamoodi ka treppidel joostes ning mänguväljakutel hullates.
«Vanemad peavad püüdma end ka lapse tasandile viia, jälgides liiklust nende kõrguselt, võimalikke ohte maja ümbruses nagu see terav metallaed, mis oleks võinud väikese poisi jaoks palju hullemini lõppeda,» õpetab Dagmar Gilden.