Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Lapsevanemale: mida teada lapse vaba aja kohta?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Annegrete Johanson
Copy
Artikli foto
Foto: PantherMedia / Scanpix

«Minu laps käib neli korda nädalas võimlemises ja kaks korda nädalas laulmas,» ütleb kuueaastase tütre ema. Sageli käib kõrvalseisjate peas läbi mõte, mida julgemad ka välja söandavad öelda – kas see nii väikese lapse jaoks liiga suur koormus ei ole? 

Lapsi on erinevaid – on neid, kes on äärmiselt aktiivsed ning vajavad lasteaiale lisaks muid tegemisi, kuid on ka neid, kes soovivad harrastuste ja huviringidega alustada alles koolieas. Nõu annab Annegrete Johanson Tallinna spordi- ja noorsooametist.

Kuidas alustada huviala valikuga?

Ei ole üht reeglit, millal on õige aeg leida sobiv hobi. Oluline on jälgida last ja arvestada tema soovide ja isikuomadustega. Kaasa laps kohe alguses aruteludesse ja kuula teda – küsi, mis talle huvi pakub ja millega ta ise sooviks tegeleda. Tutvuge koos erinevate huvialadega ning käige mitmes huviringis.

Praegused lapsed saavad üha varem küpseks ning arengufaasid, mis varasemalt olid iseloomulikud 13-aastastele noortele, on sageli märgatavad juba 8–9-aastastel. See on periood, kus tähtsaimal kohal olnud vanemad ja pere hakkavad jääma tagaplaanile ja olulisimaks lapse elus saavad sõbrad. Vanemad peavad siinjuures olema targad ja oskama oma last kuulata – usalduslikul suhtlemisel pere sees on suur roll erinevate valikute tegemisel.

See on tavapärane, et laps tahab proovida mitmesuguseid tegevusi ning esialgne innustus uuest hobist võib äkitselt vaibuda. Lapsevanema huvitumine valikute tagamaadest, mõistmine ja toetus on olulised. Kindlasti on võimalik sellises olukorras leida lahendus, mis arvestab kõigi vajadusi ja võimalusi ning laps ei pea hobideta hakkama saama.

Lapse huvitegevuse valikul analüüsib hea lapsevanem ka iseennast ning jälgib, et ta ei veereta oma teostamatuid unistusi lapse peale (näiteks soovis ema baleriiniks saada, kuid võimalust selleks polnud ja nüüd järjekindlalt viib oma tütart balletikooli, lapse arvamusi arvestamata).

Mis on taburetiskeem?

Tasub meeles pidada, et hobi moodustab koos kodu ja kooliga justkui last kandva aluse. Siinjuures on heaks näiteks nn taburetiskeem. Kui lapsel läheb koolis või mõne sõbraga kehvasti, on üks tabureti jalg nõrk ning tool hakkab kõikuma. Kui aga vanem keelab lapse kehva õppeedukuse karistuseks huviringis käimise, võtab ta ära tabureti teise jala. Tool kukub upakile. Nii juhtub ka lapsega.

Tasub samas ka silmas pidada, et last ei tohiks üle koormata – liiga palju huviringe korraga pole kindlasti hea. Lapsel peaks jätkuma hobide ja õppetöö kõrvalt piisavalt aega ka mängida ja puhata. Hiljutised uuringud näitavad, et hobid annavad inimese elule juurde eneseteostuse võimalusi ja õnnetunnet – iga ema ja isa soovib neid aspekte oma laste ellu.

Kes võiks minu lapsele veel toeks olla?

Tallinna spordi- ja noorsooametis tegutsevad mobiilsed noorsootöötajad, kelle üheks olulisemaks eesmärgiks on informeeritud ja erinevatest võimalustest teadlikud noored. Tänapäeval on võimalusi vaba aja harrastusteks, huvitegevuseks ning ka tööks ja eneseteostuseks niivõrd palju, et ühe noore inimese jaoks võib olla keeruline kõige selle keskel iseseisvalt orienteeruda.

Tallinna mobiilsed noorsootöötajad veedavad suure osa oma tööajast tänavatel ja kaubanduskeskustes ning senisest enam ka koolides. Eesmärgiks on saada noortega usalduslik kontakt, et julgustada ja toetada noori nende ideede elluviimisel ning pakkuda tuge. Koos noortega on selliselt alguse saanud mitmed toredad noortealgatused, mida järjepidevalt korraldatakse, näiteks juba traditsiooniks saanud iga-aastane tänavatantsuvõistlus, spordiüritused ja palju muud.

Tagasi üles