Uni aitab mälestusi algsel kujul säilitada

Foto: Christoph Wilhelm/zefa/Corbis

Saksamaa ja Šveitsi teadlaste läbi viidud uuringu järgi aitab magades mälestuste taasaktiveerimine mälujälgi säästa ehk siis mälestusi algsel kujul säilitada, samas kui ärkvel olles mälestuste uuesti läbi elamine võib neid muuta.

California ülikooli neuroteadlase Sara Mednicki sõnul näitab see uuring, et aju käsitleb mälestusi ärkveloleku ajal teisiti kui magamise ajal, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

See teadmine võib aidata inimestel toime tulla traumaatiliste mälestustega ning une abil halvad mälestused headega asendada.

Uuringus pidid vabatahtlikud mängima keskendumist nõudvat mängu, kus tuli meelde jätta kaardipaaride asukohad. Samal ajal olid nad sunnitud tundma natukene ebameeldivat lõhna. Mängu lõppedes jäi osa vabatahtlikest ärkvele, kuid teistel lubati teha umbes 40 minuti pikkune uinak.

Sama ebameeldivat lõhna kasutades taasaktiveerisid teadlased osadel vabatahtlikel mälestuse kaardimängust.

Pärast seda, kui uinak oli lõppenud, mängiti sama kaardimängu teiste seostega versiooni, et kontrollida, kui palju keegi kaartide algset asukohta mäletab.

Ärkvel olnud vabatahtlikud, kes ei olnud uuesti ebameeldivat lõhna tundma pidanud, mäletasid umbes 60 protsenti paaridest, teised ärkvel olnud, kes pidid uuesti ebameeldivat lõhna tundma, kõigest 41 protsenti.

Eelnevad uuringud on näidanud, et mälestuse taasaktiveerimine ärkveloleku ajal muudab need haavatavaks uue informatsiooni poolt, milleks antud juhul oli teine kaardimäng.

Avastuseks oli maganud vabatahtlike mälestuste taasaktiveerimise mõju nende tulemustele ärkveloleku ajal.

Lübecki ülikooli neuroteadlase Susanne Diekelmanni sõnul olid ebameeldiva lõhna uuesti kasutamise korral vabatahtlike tulemused peaaegu täiuslikud.

Mälu taasaktiveerimisel uinaku ajal suutsid vabatahtlikud valida õigesti umbes 84 protsenti algsetest kaardipaaridest.

Ajuskaneeringud näitasid ka seda, et mälestuse taasaktiveerimine kutsus esile aju erinevate piirkondade aktiveerumise sõltuvalt sellest, kas vabatahtlikud magasid või olid ärkvel.

Ärkveloleku ajal kutsus mälestuse taasaktiveerimine esile tegevuse aktiivsemaks muutumise eelkõige ajukoore esiosas, prefrontaalses korteksis, mis on seotud mälestuste meeldetuletamisega.
Magades kutsus mälestuste taasaktiveerimine samas esile aktiivset tegevust hipokampuses ja ajukoore erinevates osades.

Hipokampus on seotud mälestuse tekkimisega ning lühimälus salvestatud informatsioon kantakse hipokampusest edasi ajukoorde, kus asub püsimälu.

Dieklemanni sõnul võib mälestuste taasaktiveerimine magamise ajal seda protsessi kiirendada.