Eesti esimesel naislenduril Elvy Kalepil oli tormiline elu. Tema isiksus oli seejuures särav ja väga köitev. Vahva naise kreedoks oli: elu tuleb võtta suure lusikaga.

Alviine-Johanna Kalep (Kaalep) sündis Pärnumaal, Tori kihelkonnas, 26. juunil 1899. aastal. Ta oli pere ainus laps ja tema vanemad surid juba siis, kui ta oli vaevalt aastane. Tallinnas Nõmmel elanud sugulased võtsid tüdrukukese enda juurde elama. Ta oli lapsena väga rahutu iseloomuga, aga see-eest ka andekas.