Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Elu Keenias õpetas keha kuulama

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalle Aasamäe kunstihoone ühisnäitusel «Idealistid», kus saab näha tema moejoonistusi ning Keenia kohalikest kangastest inspireeritud kolme komplekti.
Kalle Aasamäe kunstihoone ühisnäitusel «Idealistid», kus saab näha tema moejoonistusi ning Keenia kohalikest kangastest inspireeritud kolme komplekti. Foto: Tairo Lutter

Kogenud moedisaineri silm seletab kiiresti ära, millised on tema pilgu alla sattunud inimese kehalised puudused. Samuti selle, millist suurust keegi kannab. Moekunstniku kirjutamata ülesandeks on esile tuua rõivaste ja nende kandja ilu.

Ent alustada tuleb iseendast. Eks on Kalle Aasamäegi seisnud alasti peegli ees ja oma keha vaadelnud.

«Minul on samuti hulgaliselt puudujääke, aga mul on sellest suva – olen rahul sellisena, nagu olen,» kinnitab ta. «Kuigi olen kasvult pikk, meeter ja 88 sentimeetrit, paneks ma sellele ehk veel viis sentimeetrit juurde. Ühistranspordis, näiteks Moskva metroos, on mõnus üle teiste inimeste peade vaadata. Paksusega võiks seevastu veidi vaeva näha. Jätsin mõnda aega Keenias elades suitsetamise maha, aga nüüd hakkasin jõusaalis ja joogas käima ning varasemaga võrreldes palju tervislikumalt toituma. Olen loobunud suhkrust, nisujahust, piima joomisest ja tänu sellele on mu enesetunne palju paremaks läinud. Tuleb oma keha kuulata, sest ta ütleb sulle palju. Algul on mugavustsoonist väljatulek raske, aga kui sellest välja saad, on hea.»

Tagasi üles