Osho dünaamiline meditatsioon aitab luua terviklikkust

Foto: PantherMedia / Scanpix

Osho dünaamiline meditatsioon on üks teaduslikemaid meetodeid tervendada ja luua terviklikkus keha, mõistuse ja südame ning kolme ajuosa vahel.

Esimene staadium dünaamilises mediatsioonis, spetsiaalset viisi hingamine, mõjutab üht aju osa, mis võimaldab meil vabaneda suuraju kontrollist, seega emotsioonid ja instinktid pääsevad valla. See on hapniku ja süsihappegaasi rollimäng, kus algselt saab ülekaalu ergastav hapnik, kuid puhastumise järel ja meditatsiooniseisundisse minnes vajab keha seda vähe.

Teine staadium, katarsis (ehk hingepuhastuselamus), töötab taas ühe aju osaga, puhastades blokeerunud emotsioonid ja vabastades vanadest vaimsetest mälestustest ja traumadest. Meditatsiooni saab ainult minna läbi katarsise, tuleb puhastada end täielikult ja kõik absurdne tuleb välja visata. Teises staadiumis tuleb lahti lasta, keha hakkab elama oma elu, mõistus laseb tal minna, tehes positiivset koostööd, saades kehaga üheks ja vabastades kõik, mis oli alla surutud. Vastuhakk võib kaasa tuua kahestumise, seepärast soovitavad juhendajad pigem olla vaatleja rollis. Füüsilises kehas saavutatakse esimese käigu maksimum hingamise abil, teine käik tähendab endast maksimumi andmist, see on täiuslik ja täielik pühendumine.

Kolmandas staadiumis, läbi hüppamise ja kasutades spetsiaalset heli, liigutatakse energiat üles oma keha kõrgpunkti ning läbi selle saavutatakse sügav terviklikkuse tunne. Sa võid saavutada oleku, kus sa hüppad ilma igasuguse pingutuseta viisteist minutit. Lähtudes nõelravi süsteemist on inimese jalataldadel mitmeid energiapunkte, mis on väga olulised. On avastatud, et mõjutades jalataldu — nagu seda tehakse dünaamilise meditatsiooni kolmandas staadiumis hüpates, mõjutatakse positiivselt aju, seepärast on ka oluline kolmandas staadiumis maanduda labajalgadele.

Lõpuks saabub hetk, mil jõuame keemispunkti ja see võib tekitada tunde, et oleme suremas, kuid see ongi vajalik selleks, et ennast ületada. Kui soovime küündida vaimuni, siis väiksed pingutused meid ei aita. Kogu meie elu peaks muutuma üheks hiiglama suureks pingutuseks ning peame täielikult panustama. Kui hoiame end kasvõi natukenegi tagasi, siis me tulemust ei saavuta.

Inimesel on kolm energiakihti. Esimene on justkui raha, mida kasutame igapäevasteks ostudeks. Teine on taskuraha, mida kasutame harvem ja enda hüvanguks. Kolmas aga ei kuulu meile, see on vaimne ning selle energia on lõputu. Kolmandas staadiumis kurname ära oma meele ning meile avaneb juurdepääs hingeenergiale. Kasutame lõpuni ära hingeenergia ning pääseme vaimse energia juurde, mis on lõputu ja igavene ning siis oleme terviklikkusega üks. Kord, kui oleme selle saavutanud, on meist saanud siddha – see, kes on jõudnud kohale. Alles siis võime lõõgastuda. 

Neljandas staadiumis — peatudes järsku ja olles liikumatult, jäätunult — kogu süsteem on juba sügavas ühtsuses ja energia liigub vabalt kogu kehas ning meie olemus on voolav. See on põhialus, millest saame kogeda iseennast. Nagu Osho ütleb, kõik ülejäänud staadiumid on ettevalmistuseks: see on punkt, kus on võimalik kogeda meditatsiooni.

See staadium on mittemidagitegemine. Selles staadiumis oleme kurnatud, ning kogu me olemus tunneb väsimust. Minnalaskmisest saab protsess omaette. Kogu meditatsiooni metoodika on üles seatud staadiumite vaheldumisele, iga järgnev staadium on eelmise loomulik jätk. Neljandat staadiumit kutsutakse dhyana ehk mediteerimine. Esimesed kolm staadiumit on astmed ning neljas uks. Siin me lihtsalt oleme, vaikuses. Kui kolm eelmist staadiumit tuleb lõpetada, et jõuda järgmiseni, siis neljas tuleb iseenesest. Jõuame nagu tühja vaakumisse, mis saab täidetud ning meisse voolab midagi spirituaalset. Ego on kadunud, kuna puudub tegija. Esimeses kolmes staadiumis oleme tegijad, kuna hingame, liigutame, hõikame. Neljandas staadiumis ei ole enam midagi.

Ja lisaks on veel viies staadium. See on hetk, kui laseme täielikult eksistentsi enda sisse, muutume sellega üheks. Seal on ühtekuuluvus, kus justkui naudime lõppu ja meil on võime nautida hetkest hetkesse kõike, mis meie juurde tuleb.

Enamiku Osho meditatsioonide struktuure ongi sellised, antud tehnikad on teaduslikud ning lähtuvad tänapäeva inimese arengust.