Kas jätta platsenta pärast sünnitust alles ja mida sellega teha?

Kerti Kulper
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Iga naine, kes on vähegi kursis sellega, millega kuulsused tegelevad, on ilmselt kuulnud, et paljud tuntud naised on pärast sünnitust platsenta ehk emakoogi alles hoidnud. Miks nad seda teevad ja mis eesmärgil platsentat kasutatakse?

Platsenta on lootekesti ja emaka limaskesta ühendav loote toitumis-, hingamis-, sisenõre- ja erituselund. Platsenta moodustub ema ja loote kudedest ning kujuneb välja 16. rasedusnädalaks.

January Jones, Alicia Silverstone, Kim ja Kourtney Kardashian on vaid mõned näited kuulsuste seas, kes on platsenta alles jätnud ja seda väidetavalt söönud. Platsentat süüakse nii toorelt kui ka küpsetatult või kuivatatult (kapslitena). Lisaks söömisele on levinud ka näiteks see, et platsenta võetakse koju kaasa ja maetakse koduaeda. Kõige värskemaks trendiks võib pidada seda, et fotograafidel lastakse platsentast pilte teha, mis jäävad emale rasedust ja sünnitust meenutama.

Platsenta söömine

Kõige tihemini jäetakse platsenta alles söömise eesmärgil. Usutavasti on sellel mitmeid tervisele kasulikke omadusi, muuhulgas hormoonide reguleerimine, sünnitusjärgse depressiooni riski vähendamine ja rinnapiima tootmise suurendamine.

Lääne-Austraalia ülikooli juurde kuuluva naiste ja imikute tervisekooli professor Jeffrey Keelan selgitas Huffington Post Australiale antud intervjuus, et üks põhjus, miks mõned naised otsustavad platsentat süüa, on see, et kõik imetajad söövad platsentat. «Inimesed ja kaamlid on väidetavalt ainsad, kes ei söö regulaarselt platsentat. Need, kes platsenta söömist propageerivad, väidavad, et tegu on loomuliku asjaga ja inimesed peaksid seda tegema,» rääkis Keelan.

Teine levinud põhjendus on see, et platsenta söömine aitab vähendada emal sünnitusjärgse depressiooni tekkimise riski. Keelani sõnul usuvad paljud, et platsenta söömine aitab taastada hormoonide, toitainete ja vitamiinide varu ning tasakaalustab vajalike ainete puudujääke, mida rasedus ja sünnitus võivad kehas tekitada.

Platsenta söömiseks on kolm moodust. Seda võib süüa toorelt, küpsetatult või manustada kapslitena. Välisriikides on platsenta «kapseldamine» üha populaarsemaks muutumas ja seda teenust pakuvad tavaliselt kas ämmaemandad või muud spetsiaalse kursuse läbinud inimesed. Kapslite tegemiseks platsentat aurutatakse, kuivatatakse, jahvatatakse ja pannakse lõpuks kapslitesse.

Tervislik või mitte?

Professor Keelani sõnul pole veel ükski uuring tõestanud, et platsenta söömine oleks kuidagi tervisele kasulik. «Samas ma pean tunnistama, et olen kuulnud lugusid sellest, kuidas naise taastumine on pärast esimest sünnitust üsna raske olnud, aga pärast teist sünnitust on ta söönud platsentat ja keha on palju kiiremini taastunud. Samuti levib jutte, et naised on vähem stressis, tulevad paremini toime, imetamine on kergem, rinnapiima on rohkem ja üldse elu on meeldivam tänu platsenta söömisele,» rääkis ta. Keelani sõnul võib aga tegu olla platseeboefektiga, kuid kindlalt ei saa seda väita.

Keelan tunnistas, et tema ise ei usu, et platsentakapslite söömine tervisele mingit erilist mõju avaldaks. «Ma olen skeptik. On mitmeid põhjuseid, miks ma ei usu, et see vastaks tõele,» selgitas ta. Tema sõnul oleks vaja üsna suurt kogust östrogeeni ja progesterooni, et platsenta suudaks tõesti ennetada sünnitusjärgset depressiooni, suurendaks rinnapiima tootmist, parandaks meeleolu ja vähendaks ka valu pärast sünnitust. Keelan rääkis, et uuringud on tõestanud, et platsentakapslites pole hormoonide tase enam kuigi kõrge, sest platsentat on kapslite jaoks üsna palju töödeldud. Lisaks sellele võivad maohapped hormoonide kogust veelgi vähendada.

Eesti naised matavad platsenta aeda

Kui kuulsuste seas on platsenta alleshoidmine ja söömine laialt levinud ning paljud välismaa naised võtavad neilt eeskuju, siis kuidas on lugu Eesti naistega? Perefoorumis emade postitusi lugedes selgub, et Eestis on kõige populaarsem platsenta koju kaasa võtta selleks, et see koduaeda matta. Mõne foorumikasutaja sõnul paneb see lausa taimed paremini kasvama.

Ida-Tallinna keskhaigla naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar ütles, et platsenta alleshoidmine pole kindlasti haigla igapäevapraktikas esmane tegevus, kuid nad arvestavad sünnitaja soovidega ja on kursis platsenta erinevate kasutusvõimalustega. Ka tema on teadlik sellest, et paljud matavad platsenta aeda maha. «Sageli on põhjus platsenta allesjätmiseks soov matta see koduaeda ja istutada matmiskohale mõni taim, enamasti puu. Teisalt on neidki sünnitajaid, kes soovivad platsenta alles hoida just ravitsemise eesmärgil,» rääkis Arusaar ja tõi põhjustena välja juba eelpool nimetatud kiire taastumise, rinnapiima tekke ja sünnitusjärgse depressiooni ennetamise.

Kuigi leidub neid, kes soovivad platsenta pärast sünnitust koju kaasa viia, pole see meie haiglates siiski igapäevane asi. «Soov oma platsenta alles jätta ning pärast sünnitust koju kaasa võtta ei ole sünnitusmajades just igapäevane, võib isegi öelda, et seda soovivad vaid üksikud sünnitajad,» sõnas Arusaar. «Samas kui pere soovib platsenta alles jätta, siis selle sooviga ka arvestame ning see on võimalik. Kahjuks puudub meil täpsem statistika, sest tegemist ei ole meie mõistes tavapraktikaga, vaid pigem üksikjuhtumitega.»

Kuidas aga suhtuvad Eesti ämmaemandad platsenta söömisesse? «Kutse-eetikast lähtuvalt tuleb meil lugupidamisega suhtuda sünnitaja eelistustesse ja soovidesse, seega kui sünnitaja ja tema pere on selles osas oma valiku ning otsuse langetanud, siis meie ülesanne on veenduda, et platsenta säilitamine toimuks turvaliselt, sest tegemist on bioloogilise materjaliga, mis võib kergesti rikneda,» ütles Arusaar.

Arusaare sõnul uurivad ämmaemandad alati perelt, mida platsentaga teha soovitakse, kui eelnevalt on avaldatud soovi see alles jätta. «Sellest sõltub, kuidas platsentat säilitada ning kaasa andmiseks pakendada,» selgitas ta. Lisaks platsenta säilitamisele on olnud ka juhtumeid, kus laps sünnib n-ö looteveekotis ehk «õnnesärgis» ja pere on soovinud lootekesta kuivatada ning alles hoida. «Viimane traditsioon pärineb juba iidsetest rahvakommetest, kus tuli ette isegi parema edu saamise nimel «õnnesärgi» vargusi,» rääkis Arusaar. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles