/nginx/o/2016/06/13/5507793t1h5773.jpg)
Allergia sageneb kogu maailmas ja ka Eestis. Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalust väljasolek, mistõttu tekib äge vastureaktsioon konkreetsele allergeenile, milleks on mõni toit, looduslik aine või kemikaal.
Allergia sageneb kogu maailmas ja ka Eestis. Allergia on oma olemuselt immuunsüsteemi tasakaalust väljasolek, mistõttu tekib äge vastureaktsioon konkreetsele allergeenile, milleks on mõni toit, looduslik aine või kemikaal.
See vastureaktsioon on seotud suure hulga antikehade tootmise, histamiini ning teiste kehaomaste kemikaalide vabastamisega organismis. Vastureaktsioon tekib tavaliselt kas kohe või suhteliselt ruttu peale ärritava aine (allergeeni) saamist. Allergia avaldumises on ealiselt erinevused selles, et väikestel lastel on üha sagedamini allergiat toiduainete suhtes, koolilastel ja täiskasvanutel on aga astmat ja allergilist nohu.
Kolmandikul elanikkonnast on geneetiline eelsoodumus allergia kujunemiseks ja viimasel ajal on see hakanud aina enam avalduma. Selle põhjuseks võib olla imikute vähene rinnapiimaga toitmine. Kui lapsele hakatakse andma pudelitoitu, siis jäävad lapsel saamata emapiimas olevad kaitsekehad. Peale selle on igasugusel allergial palju põhjusi, milledeks võivad olla tihedast liiklusest tingitud õhusaastus, rohke töödeldud ja steriliseeritud toidu söömine, vähene kokkupuude heade keskkonna mikroobidega jm.
Alleriga avaldumine:
Allergia võib avalduda väikelastel nahal nõgeslöövena, atoopilise nahapõletikuna, ekseemina, karedate või punetavate põskedena.
Allergianähud suuõõnes ja neelus võivad olla sügelus, turse ja kipitus huultel, suulaes, keelel või kurgus. Seedetraktis probleemidest on kõhuvalu ja -lahtisus, ka -kinnisus, kõhupuhitus, iiveldus, oksendamine. Pärakupiirkonnas on punetus ja sügelus. Hingamiselundites võib tekkida vesine nohu või ninakinnisus, köha, häälekähedus, hingamisraskused.
Allergianähud võivad mööduda minutitega, kuid võivad kesta kuid ja aastaid.
Allergia kahtlusel on võimalik määrata toiduainete vastaseid IgG antikehasid. Need antikehad on seotud enamasti tarbitud toidu kogusega. On olemas ka spetsiaalsed (naha)testid.
Kõige olulisem on allergeen õigeaegselt kindlaks teha ja vastavaid toiduaineid võimalusel vältida, kas osaliselt või täielikult, sõltuvalt sellest, kui tugev on allergiline reaktsioon.
Umbes 80-90 protsenti väikelapse toiduallergia kõigist juhtudest tekitavad toiduained on:
Üheks sagedamini esinevaks allergiaks võib olla piimavalgu allergia ehk piimaallergia. Piimaallergia korral tekivad lapsel nahalööbed, ekseem, naha punetus, kõhulahtisus, mõnel aga ka hingamisraskus või köha. Enamasti on see imiku ja väikelapseea haigus ning möödub 2.-3. eluaastaks ja lapsed hakkavad taluma piimavalku.
Kõige raskemat ja eluohtlikku reaktsiooni ehk anafülaksiat põhjustavad aga pähklid, kala ja koorikloomad. Pähkliallergia võib tekkida igas eas ning see kestab enamasti kogu elu. Samuti ei möödu allergia kala ja koorikloomade vastu.
Ka munaallergia möödub enamasti 4.-5. eluaasta vanuses, kuigi mõni laps jääb kogu eluks munavalgele allergiliseks.
Immuunvastust ei saa mõjutada ravimitega, nendega saab ainult tekkinud allergiasümptomeid leevendada ja vähendada.
Eelkooliealistel on aga sageli toidutalumatus. Selle korral võivad kaebused olla täpselt samasugused kui allergia puhul, kuid tegemist ei ole immunoloogilise reaktsiooniga.
Toidutalumatust põhjustavad veresoonte seisundit mõjutavad mitmed keemilised ühendid. Toidutalumatust võivad põhjustada näiteks maasikad, tsitruselised, tomat, šokolaad, mitmed toiduvärvid, mis on E-ainetena täiskasvanutele ohutud.
Tasub teada: