Kõik mineraalained ja mikroelemendid on inimesele vajalikud. Sool on nagu suhkur ja rasvgi ka maitseparandajad. Soolata toit tundub maitsetu. See on asja üks pool.
Dr Mai Maser: miks on sool eluks hädavajalik?
Keemiliselt on sool naatriumkloriid. Naatriumit on keedusoolas 40 protsenti, kloori 60 protsenti.
Oluline on aga see, et sool on raku elutegevuseks vajalik ning seda kindlustab rakus töötav mehhanism, mis hoiab naatriumi ja kaaliumi tasakaalus. Seda nimetatakse naatriumipumbaks. Kui on kestev naatriumi vaegus, siis tõepoolest kehakaal langeb, tekib isutus. Kuid hiljem võib ka tekkida oksendamine, gaaside kuhjumine soolestikus. Pideva naatriumi puuduse korral tekivad lihaskrambid, vahel ka terav närvivalu, mis võib viia isegi teadvuse kaotamiseni.
Tegelikult soola võiks tarbida 1 teelusikatäis päevas, millega saab umbes 2 grammi naatriumi. Vajalik kogus aga sõltub kehakaalust – kui on inimene kaalult raskem, vajab ta ka naatriumi rohkem. Oluline on ka higistamine, mis viib soolasid välja. Siis tuleb tavaliselt inimesel endal soolase isu, mis ongi loomulik regulatsioonimehhanism.
Toiduainetes on ka loomuliku koostisosana naatriumi umbes 10 protsenti päevas vajaminevast kogusest, kuid toiduainetetööstus lisab juurde umbes 50 protsenti. Edasine sõltub meie toiduvalmistamisest, kuid on umbes 40 protsenti.
Tasub teada, et maitsetaimedes on ka suhteliselt palju naatriumi ning toitu saab edukalt maitsestada nt tilliga, peterselliga jm..
Kuid naatriumi on vaja normaalseks veevahetuseks, süsivesikute ja aminohapete imendumiseks, happe-aluse tasakaalu säilitamiseks ja ka vererõhu stabiliseerimiseks.
Keedusoolaga ei tohi liialdada, kuid ei ole mingit põhjust paaniliselt soola karta!