/nginx/o/2016/06/07/5484115t1h388f.jpg)
Hügieeniteemad on tänapäeval väga olulised. Igaüks tahab olla superpuhas, lõhnata imeliselt ning välja näha värske ning rõõsa. Tunnet, et me pole kunagi piisavalt puhtad, toidab nii reklaamitööstus kui ka sisemine hirm hukkamõistu ees. Teadlased viisid aga läbi uuringu, mis näitas, et liiga sage duši all käimine ei ole ei vajalik ega ka tervislik.
California San Diego meditsiinikooli teadlased uurisid, mida liiga sage pesemine tegelikult meie kehadele teeb. Seep eemaldab nahalt loomuliku rasukihi, mistõttu nahk muutub kuivaks ja rabedaks. Šampoon teeb sama meie juustele ja peanahale, mistõttu juuksed muutuvad nõrgemaks ja õhemaks. Teadlased ütlevad ka, et palsamid ja niisutajad ei ole pooltki nii võimsad, kui keha loomulik oskus asju tasakaalus hoida.
Meie kehad on võimelised end rohkem puhtana hoidma, kui me seda arvame. Duši all käimise eesmärk peaks olema eemaldada nähtavat mustust ja baktereid, samuti üleliigset rasu. Mis aga tavaliselt pesus käies juhtub: me eemaldame surnud naharakkude kihi, mille ülesanne on alumisi nahakihte kaitsta. Seda kihti maha nühkides eemaldame me ka rasvad ja lipiidid, mille eesmärk on niisutada, vahendab uuringut Higher Perspectives.
Mida rohkem end hõõruda, seda rohkem me nahalt vajalikke kihte eemaldame. Samuti elutsevad meie nahal bakterid, kes kaitsevad meie nahka põletike eest. Nad vajavad eluspüsimiseks loomulikku rasu, et oma tööd hästi teha.
Teadlaste sõnul peaks duši all käima vähemalt üle päeva või isegi harvemini, eriti kehtib see kontoritöötajate kohta, kes ei rassi päevast päeva põldu künda. Nähtava mustuse saab eemaldada ka loputades ning iga kord duši all käies peaks nuustikuga puhastama kubet, kaenlaaluseid ja jalgu, ülejäänud keha võib lihtsalt üle loputada. Selle säästlikuma režiimiga võib olla alguses natuke vaevaline harjuda, kuid igal juhul teed sa oma kehale (ja rahakotile!) sellega teene.