Marin pahurdab: seitse kõige tüütumat küsimust, mida vallalistele esitada

Foto: Caro / Scanpix

Kui elasin oma kaaslasega koos, ei tulnud eriti kellelgi pähe küsida, miks me seda teeme või mis tunne on. Praegu, vallalisena, on hakanud mõningad stampküsimused juba üsna tüütuks muutuma. Saan aru mõningasest uudishimust, aga kuna mõned hinnangud ja pärimised on juba nii tihedateks muutunud, et need küsija suunas vihahoo tekitavad, rivistan need üles. Mõtteaineks mõnedele uudishimulikele, taktitunde treenimiseks ja niisama hellaks teadmiseks. Niisiis küsimused, mis käivad vallalise staatusega kokku nagu pohlamoos verivorstidega. 

Millal sa lapsed saad? Lugupeetud emakapolitseinikud, ma saan lapsed siis, kui neid tahan või õigeks pean. Minu jaoks üks isiklikumaid küsimusi üldse, huvitav, kuidas keskmine poolvõõras reageeriks, kui vastaksin, et olen viljatu, mul oli laps, aga ta kahjuks on surnud või hoopiski, et vihkan lapsi.

Vallalise käest on seda enam kummaline küsida, justkui oleks hästi oodatud teade, et rasestusin üheöösuhtest või käisin kunstlikul viljastamisel, meest, kellega koos lapsi teha ja kasvatada, ju sel perioodil ei ole. Miks keegi neist uudishimulikest ei küsi, millal ma doktorantuuri lähen? Miks ei huvita neid minu poliitilised vaated või karjäär, miks see lasteteema nii põletav on? Mul on kass, lapsi ei soovi, pole siiani kõikehaaravat emmegeeni välja löönud ja kogu lugu.

Millal sa mehele lähed? Kellele? Olen vallaline põhjusega, mitte vabast tahtest ja veendunud üksik hunt. Üksi elangi puhtalt seetõttu, et ei ole sobivat partnerit leidnud. Mida vanem, seda pirtsakam ja valivam, pole väga minu teema kolida kokku kellegagi puhtalt selle jaoks, et keegi isane oleks ja õhtuti koju minnes tuled juba põleksid. On olnud kooselusid, on olnud lahkuminekuid kõigi selle juurde kuuluvate etappidega, lubage mul oma järgmise kaaslase valik võimalikult hea teha. Algklasside matemaatikatehet meenutav loogika – «Miks sa abielus oled?» - «Sest armastan oma meest.» «Just, mina ei armasta kedagi piisavalt.»

Kes su meestetööd ära teeb? Esiteks ei ole ma saamatu. Teiseks ei kujutagi ette, mis need meeletud meestetööd on, mida korteris elades nii tihti tegema peaks, et selle pärast spetsiaalselt muretsema peaks pidevalt. Elektri- ja gaasitöid oli hiljuti vaja, neid tegid litsenseeritud spetsialistid. Auto käib hoolduses. Lumeviskamisega saan ise hakkama, nii vähe, kui seda vaja on, pirne suudan ka ise vahetada. Ühe lambipiri on mu sõber vahetanud, aga mitte sellepärast, et ma seda ei osanud, vaid ma ei ulatunud selleni ja sel hetkel polnud veel redelit hankinud.

Kas tead, kui kade olen sinu vabaduse peale? Mis see nüüd täpsemalt tähendama peaks? Et kahetsed oma suhet ja/või lapsi? Keegi on sind orjastanud ja tunned rusuvat rõhumist? Ma ei pea kellegagi eriti arvestama oma isiklikus elus, ka erilist vastutust ei kanna, aga kristalselt aus olles ei saa samal moel ka kellegi peale loota.

Kas sul kass ja kaktus ikka on? Jah ja ei. Kass on, kaktus suri ära. Mida see nüüd näitab? Peaksin naerukrampides põrandal väänlema selle humoorika küsimuse peale?

Kas sul üksi igav pole? Siiralt – olenemata sellest, kas olen olnud suhtes, kooselus või vallaline, mul pole mitte kunagi igav. Olen seda meelt, et iseenda õnne ei tohiks teiste inimestega liigselt põimida, koos on tore, aga üksi peaks suutma ka hakkama saada. Ja see, et üksi elan, ei tähenda, et üksik oleksin. Mul on alati keegi silmarõõm, kes südame põksuma paneb, mul on mu ülimalt head sõbrad, parim perekond ja üleüldse, kogu maailm on minu peopesal.

Su latt on liiga kõrgel. Ahhaa, su eelmine partner oli sinu jaoks liiga tark ja valisid nüüd järgmiseks endale sobiva tühmapea, sellepärast selline targutav mõttetera? Või kelle jaoks liiga kõrgel? Tunnistan, et olles üsna eneseteadlik ja keskmiselt edukas naine, siis ma tõepoolest ei soovi teatud tasemest kehvemat kaaslast. Majanduslik võimekus ei ole prioriteet, aga kedagi üleval pidama ei soovi ka hakata, kui see just hea eesmärgi nimel pole, näiteks mehe õpingute või ettevõtlusega alustamisega seotult. Ambitsiooni, silmaringi, elujanu ja poisilikku sädet silmades peab olema. Kindlasti teavad kõik kedagi, kes teavad kedagi, kes on põhiharidusega, aga tänaseks tõeline ärimagnaat, ei vaidlegi. Aga ma endale sellist partnerit siiski ei soovi, kel pole olnud pühendumust ja soovi keskkooligi lõpuni käia. Ja minu kerge kogemus on näidanud, et hariduse mitteolulisusest kipuvad jahuma eelkõige need, kel just väga palju lõputunnistusi ette näidata pole.

Sellise külaklatši maiguga on need küsimused. Ei saa võimalik olla, et nii paljud inimesed siiralt ja südamest minu käekäigu vastu huvi tunnevad ja seetõttu selliseid leierdatud küsimusi esitavad. Küsida võib kõike, aga ärge ehmuge siis ka ootamatute vastuste peale. Kõik eestlased ei vasta ebamugavatele küsimustele leebe naeratuse ja allasurutud hääletoonil lausutud viisakusväljenditega.