Hiljutine korteriühistu sisutu koosolek võttis grandioosselt nõmedad mõõtmed, kui sattusin konflikti naabrinaisega, kes tahtis ennast esile tõsta, aga puudusid sobivad argumendid. Peale peaaegu kuuldavat ajudes ragistamist lajatas ta südametäiega: «Endal käib sul pea iga päev mõni uus mees külas, häbi peaks olema!»
Tõsi, üle-eelmisel päeval tõi toidupoe kuller mulle mitu kotitäit asju koduukseni, eelmisel sõidutas mind koju isa, käisime koos vanaema sünnipäeval. Proua napakas naabrinna aga püüdis mulle teiste ees enda meelest peenelt ära panna, tehes ilma tausta süvenemata järelduse, et kuna elan suure osa ajast üksi, tuiskan kindlasti ringi nagu muruluud agara kojamehe käes. Tema sõnavõtt oodatud eesmärki küll ei täitnud, ei olnud mina see, keda haletsevalt kaastundliku pilguga vaadati, kui napakas võib ikka inimeseloom olla.
Sõbrannal oli paindumatu hoiak, et mees, kes on 30+ ja vallaline, on midagi järgnevast loetelust: idioot, memmekas, psühhopaat, nohik või midagi muud sellist mitteahvatlevat ja seega on mõistlik vaadata endast mõneti nooremaid mehi. Metsik, kuidas ta solvus minu ettevaatliku faktikonstanteerimise peale, et temagi on 30+ ja vallaline, milline nendest omadustest tema kohta käia võiks? Loomulikult ei ole ta kogu elu üksik olnud, aga enamasti pole ju ka mehed. Tundub, et tõmbas oma karmi selektsiooni veidi leebemaks.
Pole eelarvamuste tootmisest puhas ma isegi. Automaatselt on sisse kodeeritud seesama muster, et kui ei tea, täidan lüngad endale sobivate ettekujutuspiltidega, nii on lihtsam, mugavam ja mis siin üldse mõeldagi. Mulle meeldib vahel vaielda ja pikki argumenteerivaid vestlusi pidada, lähen siis hasarti nagu hobuste võiduajamisel. Ja nördin nagu väike laps, kui vastaseks valitu minuga hoogsalt kaasa ei tule. Olen mõttes tembeldanud neid rumalateks, kel mingis päevakajalises teemas oma kindlat arvamust pole ja hoidku selle eest, kui neid teemasid järjest mitu tekib, siis pole ju enam üldse millestki rääkida! Ja nii mõtlen mina – naine, kes ei oska siiani lambipirne osta, võtan alati mitu erinevat lootuses ja teadmises, et mõni ikka sobib. Oma rumalates eelarvamustes on õigus minulgi loll olla.
Sest kes ma siis ise olen? Kolmekümnendates vallaline, keskmiselt hea töökohaga, blond, rinnakas ja seltskondlik. Mahlakate eelarvamuste õpikunäide. Ise toodan, ise kannatan, surnud ring. Hakkan vist vaikselt maailmat parandama, ja kuna ma pole Miss World, kes lubab terve ülejäänud elu heategevusele ja inimeste abistamisele pühendada, proovin alustada iseendast. Negatiivsete eelduste asemel võiks minu identiteeti hoopis terve mõistuse hääl ja avatus esindada.