Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Miks tuleks rohkem käsitsi märkmeid teha?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Trükkimine käib kiiresti, käsitsi kirjutamine aeglaselt. Huvitaval kombel on see ka põhjuseks, miks soovitatakse uusi asju õppides märkmed üles kirjutada, mitte arvutisse trükkida.

Psühholoogid Pam A. Mueller ja Daniel M. Oppenheimer viisid läbi uurimuse, et kindlaks teha, kuidas mõjutab õppimist see, kui märkmeid tehakse arvutisse. Eelnevalt on väidetud, et sülearvuti tuleks klassiruumist eemale hoida, sest arvutis on liiga palju segavaid faktoreid, mistõttu on õpilaste ja tudengite märkmed poolikud, kirjutab Business Insider.

Muelleri ja Oppenheimeri uurimusest paljastus, et kirjutada tuleks käsitsi eelkõige sellepärast, et see toimub aeglasemalt kui trükkimine. Mida aeglasemalt sa märkmeid teed, seda kiiremaks muutub õppimisprotsess.

Kujuta ise ette: kui osav trükkija (ehk kaasaegne noor) istub klassis, siis ta on suuteline iga õpetaja või õppejõu sõna ümber trükkima. Ent selline trükkimine ei eelda noortelt sugugi kriitilist mõtlemist. Ta trükib materjali ümber, kuid tema aju ei pea seda materjali töötlema.

Käsitsi kirjutades inimene lihtsalt ei jõua igat sõna üles märkida. Sa pead õppejõu ettekandest välja noppima olulisemad tsitaadid, refereerima tema juttu ja esitama küsimusi, kui miski jäi segaseks. See nõuab suuremat pingutust, kui pelgalt sõnade üleskirjutamist. Tänu sellele jääb uus materjal paremini meelde. 

Ka eelnevalt on hariduspsühholoogid kindlaks teinud, et käsitsi kirjutades kasutame me neid ajuosi, mida trükkides vaja ei lähe. Uurimused on näidanud, et kirjutades on lapsed palju loomingulisemad kui trükkides.

Tagasi üles