Uuring: Eesti väikelaste söömisharjumused muutuvad varakult ebatervislikuks

Foto: Vida Press

Selle aasta märtsikuus viidi läbi küsitlus 1–3-aastaste lapsevanemate hulgas, mille tulemusel selgus, et väikelaste toitumine muutub väga varases eas ebatervislikuks. Arstide ja toitumisspetsialistide sõnul tekitab ebatervislik toitumine mitmeid probleeme väikelaste tervises ja arengus: rasva-, suhkru-, ja valgurikkad toidud ning vähene kehaline aktiivsus on põhjusteks ülekaalulisuse tekkimisel, vajalike vitamiinide ja toitainete puudus nõrgestab immuunsust ning muudab lapse haigustele vastuvõtlikumaks.

Lapsevanematele suunatud küsitlusest selgus, et 1–3-aastased väikelapsed Eestis söövad rohkem kui kaks sooja toidukorda päevas, kuid kahjuks puudub väikelapse menüüs mitmekesisus. Näiteks 96 protsenti lapsevanematest annab oma lapsele liha igal nädalal, samal ajal kui näiteks kala sööb selle aja jooksul vaid 39 protsenti küsitletuist. Piimatoodetest on iganädalaselt väikelaste menüüs kõrgel kohal juust, mida sööb 84 protsenti väikelastest, kuid kodujuustu sööb vaid 34 protsenti.

Väikelaste toitumise üks murekohti on küsimustiku põhjal ka see, et lapsevanemad annavad tihtipeale oma väikelaste söögikordade vahel suhkrurikkaid snäkke: magustatud jogurtid, kohukesed ja maiustused. Positiivse poole pealt saab aga saab kindlasti välja tuua, et 84 protsenti lapsevanematest annavad oma lastele igapäevaselt värskeid puuvilju ning 59 protsenti värskeid juurvilju.

Küsitlusest võib veel välja tuua, et peamised takistused, mille tõttu väikelapsed tervislikult ei söö, on seotud majanduslike teguritega. Lapsevanemad leiavad, et neil on majanduslikult raske tervislikku toitu teha. Lisaks puuduvad lapsevanematel tihtipeale teadmised ning ka aeg, et lapse jaoks eraldi süüa teha.

Toitumisspetsialist, treener ning kolme lapse ema  Pilleriin Täht, imestab, et kui meedias räägitakse nii palju erinevatest dieetidest ning toitumisharjumustest täiskasvanute puhul, siis oma lapse söögisedelit vaadatakse kriitilise pilguga palju harvem. «Väikelaps vanuses  1–3-eluaastat sõltub täielikult oma vanematest – toidulaud, aktiivsus, riietus jne. Kõige olulisem on siin fakt, et väikelapse toidulaud on tema vanemate valida ning see on see koht, kus lapsevanematel tuleb anda oma panus, et ehitada tugev alus lapse toitumisharjumustele, mis mõjutab teie last läbi terve tema elu,» on Täht kindel.

Nende probleemidega tegelemiseks on esimest korda Eestis algatatud teavitusprojekt «Laps ei ole täiskasvanu», mille eesmärk on anda nõu ja informatsiooni lapsevanematele 1–3-aastaste laste toitumise osas. Teavituskampaaniale andis avalöögi 16. aprillil peetud perepäev Tallinna Kesklinna Lastepolikliinikus, kus väikelaste vanemaid nõustasid toitumisspetsialist Pilleriin Täht ja Tallinna Lastehaigla endokrinoloog dr Ülle Einberg.

Eestis viidi küsitlus läbi portaalis perejalaps.delfi.ee ning sellest võttis osa 500 lapsevanemat. Lapsevanematele suunatud küsimustik kooskõlastati ühiselt Tallinna Lastehaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi, Eesti tervisedenduse Ühingu ekspertide ja toitumisspetsialistide poolt. Küsimustiku tulemustest lähtuvalt on koostöös ajakirjanike, lastearstide ning toitumisspetsialistidega algatatud teavitusprojekt «Laps ei ole täiskasvanu», mille eesmärk on suurendada lapsevanemate teadlikkust väikelaste tasakaalustatud ja läbimõeldud toitumisest.