Lapsevanematele suunatud küsitlusest selgus, et 1–3-aastased väikelapsed Eestis söövad rohkem kui kaks sooja toidukorda päevas, kuid kahjuks puudub väikelapse menüüs mitmekesisus. Näiteks 96 protsenti lapsevanematest annab oma lapsele liha igal nädalal, samal ajal kui näiteks kala sööb selle aja jooksul vaid 39 protsenti küsitletuist. Piimatoodetest on iganädalaselt väikelaste menüüs kõrgel kohal juust, mida sööb 84 protsenti väikelastest, kuid kodujuustu sööb vaid 34 protsenti.
Väikelaste toitumise üks murekohti on küsimustiku põhjal ka see, et lapsevanemad annavad tihtipeale oma väikelaste söögikordade vahel suhkrurikkaid snäkke: magustatud jogurtid, kohukesed ja maiustused. Positiivse poole pealt saab aga saab kindlasti välja tuua, et 84 protsenti lapsevanematest annavad oma lastele igapäevaselt värskeid puuvilju ning 59 protsenti värskeid juurvilju.
Küsitlusest võib veel välja tuua, et peamised takistused, mille tõttu väikelapsed tervislikult ei söö, on seotud majanduslike teguritega. Lapsevanemad leiavad, et neil on majanduslikult raske tervislikku toitu teha. Lisaks puuduvad lapsevanematel tihtipeale teadmised ning ka aeg, et lapse jaoks eraldi süüa teha.
Toitumisspetsialist, treener ning kolme lapse ema Pilleriin Täht, imestab, et kui meedias räägitakse nii palju erinevatest dieetidest ning toitumisharjumustest täiskasvanute puhul, siis oma lapse söögisedelit vaadatakse kriitilise pilguga palju harvem. «Väikelaps vanuses 1–3-eluaastat sõltub täielikult oma vanematest – toidulaud, aktiivsus, riietus jne. Kõige olulisem on siin fakt, et väikelapse toidulaud on tema vanemate valida ning see on see koht, kus lapsevanematel tuleb anda oma panus, et ehitada tugev alus lapse toitumisharjumustele, mis mõjutab teie last läbi terve tema elu,» on Täht kindel.