Kuus ohumärki, et sa teed vale otsuse

Foto: Vida Press

Iga päev teeme me sadu kui mitte tuhandeid otsuseid, millest kõike ei pane tähelegi. Mida süüa, mida selga panna, kelle kirjale esimesena vastata, mida tööl teha ja nõnda edasi. Mõnel sellisel valikul on aga tõsisem tagajärg kui teisel.

Näiteks ei saa võtta kergekäeliselt küsimust, milliseid inimesi endale ligi lubada, kus elada ja mida oma karjäärilt oodata, sest neist sõltub me tervis ja õnnetunne. Eksimine on ainult inimlik ja igaüks meist on mõnikord avastanud, et mõni otsus on läinud sootuks nihu. Sellegipoolest oleks mõistlik tulevikus suuremaid vigu vältida.

Selleks nimetab Greatist peamiseid ohumärke, mille järgi võid aru saada, kas eluliselt olulise valiku langetamine on ikka õige või mitte. 

Su kõhutunne ütleb «ei». Alati ei saa instinkte usaldada, aga kui sul avaneb mingi võimalus, mis paneb kõhus keerama, siis mõtle veidi järele, millest on need tunded tingitud. Kliiniline psühholoog doktor Chloe Carmichael selgitab, et valikud tekitavad ebakindlust tavaliselt siis, kui alateadvus annab märku mingitest lahendamata probleemidest.

Selles tuleb abiks pluuside ja miinuste kirja panemine. Ka nõnda suurte küsimuste puhul nagu suhte lõpetamine, edasiõppimine, partneriga kokku kolimine jm. Nii jõuad oma salahirmudele kergemini jälile ja saad hinnata, kas neil on ka reaalset põhjust. 

Kirjalik analüüs aitab vältida hetke ajel hirmudest tingitud valede otsuste langetamist. Võimalik, et kallim ei petagi sind ja ülemus võimaldaks töö kõrvalt edasi õppimist, aga sina lased oletustel oma otsuseid mõjutada. Oma tunnete (nagu näiteks ärevuse või hirmu) mõistmine aitavad kahe jalaga maa peal püsida.

Sa oled üliemotsionaalne. Üks asi on oma tundeid mõista, teine asi on lasta neil oma elu juhtida. Kui tugevad tunded on sind üles kütnud, hakkad suure tõenäosusega käituma nendest tunnetest ajendatuna. Nii saadetakse välja kirju ja sõnumeid, mida hiljem kahetsetakse; alistutakse hetkelistele naudingutele või tõrjutakse hirmu tõttu inimesi ja olukordi, mis on tegelikult ohutud. 

Kuigi emotsionaalsed reaktsioonid on välja kujunenud inimese kaitseks, tuleks enne olulise tagajärjega otsust veidi maha rahuneda ja hinge tõmmata. Selleks saab palju abi juba kõigest viieminutilisest pausist. Eemaldu olukorrast ning hinga sügavalt sisse ja välja, kuni tunned, et pinge kehas annab järele.

Sa oled lõpmata väsinud. Halbu valikuid nii enda kui ka teiste suhtes tehakse suurema tõenäosusega ka siis, kui uni on jäänud puudulikuks, sest aju on liialt kurnatud, et adekvaatselt riskidest aru saada. Unepuudus rikub ka keskendumisvõimet, planeerimisoskust ning vajaduste väljendamise oskust. Kui sinna juurde lisada veel näiteks tugev näljatunne, on kõik need oskused veelgi rohkem häiritud. 

Ega asjata öelda, et hommik on õhtust targem. Suurte otsuste või kiusatustega silmitsi seistes kaalu võimalust end ennekorralikult välja puhata, sest väsinuna võib juhtuda, et otsustad valesti. Lase alateadvusel öö jooksul oma tööd teha ja hommikuks võib juba kõik iseenesest paika loksuda. 

Sa salatsed. Kui sa varjad oma suure otsusega seotud asjaolusid teiste inimeste eest, võib see olla märk, et sa ei ole sellega isegi tegelikult päris rahul. Terapeut Melody Li sõnul on valetamine sageli märk sellest, et inimesel on oma olukorraga raske leppida. See võib ka näidata, et sa häbened oma valikuid, sest vastasel juhul ei oleks sul probleemi neist oma lähedastele rääkida. 

Kui leiad, et oled hakanud vassima, siis katsu vähemalt enda vastu ausaks jääda ja mõtle järele, mida see võib tähendada.

Sa kiirustad. Lahenduse poole tormamine võib olla samuti märk, et midagi on mäda. Tänapäevane elu on küll kiire ja muutlik, kuid sellegipoolest peaks oluliste otsuste langetamiseks eraldama piisavalt mõtlemisaega, et jõuaksid kõik tagajärjed läbi analüüsida. Läbi elu tormates külvad vaid rohkem segadust ja muutud seeläbi aina rahutumaks. 

Selleks, et kiirreageerimise harjumusest lahti saada, peab pisut vaeva nägema, kuid esiteks piisab juba mõistmisest, et tegu ongi pelgalt harjumusega. Kui tunned, et keegi survestab, siis nõua mõtlemisaega ja ära lase endale peale käia. Just nii ütlegi: «Las ma mõtlen ja annan siis teada, kui olen selleks valmis.»

Mida suurem otsus, seda suurem võib olla mõtlemisaeg. Näiteks võid arvestada, et sul võib kuluda kuskil nädal aega mõistmaks, kas tahad minna midagi õppima või vahetada töökohta. Otsustamisel võib abiks olla ka Suzy Welchi «10/10/10 reegel»: küsi endalt, mida sa arvad oma otsusest kümne minuti, kümne kuu ja kümne aasta pärast. Pikas plaanis tulevikule mõtlemine aitab ennetada lühiajalistele naudingutele järgi andmist, millega võivad kaasneda ebameeldivad tagajärjed. 

Sa ei ole sellest kellegagi rääkinud. Kui su otsused põhinevad kontrollimata eeldustel, ei pruugi sa teada piisavalt vajalikke fakte, mille põhjal oma elu paika panna või mõelda, mis saab siis, kui kõik ei lähegi nii, nagu lootsid. Usaldusväärsed lähedased võivad aidata sul märgata nüansse, mille peale sa ise ei tulegi. Leia selleks kolm arukat inimest, kellega oma otsus kolme kuni viie küsimuse abil läbi arutada. Lõpuks pole sa ju sunnitud nende nõuandeid järgima, kuid kasu seisneb oma elu läbi kõrvalise pilgu nägemises.

Ebakindlusest otsustamisel ei pruugi kunagi üle saada, kuid kui olukord on tõsine, võiks otsuseid vähemalt sügavalt kaaluda, mitte langetada umbropsu. Isegi kui lõpplahendus ei osutu meelepäraseks, on seda teadliku suhtumise juures märksa kergem taluda.