Isevalmistatud seebiga on nagu enda tehtud toiduga – tead täpselt, millest koosneb. Pärast seda, kui raamatu «20 kodus valmistatud seepi» autor Terje Võrk ise seepe meisterdama hakkas, on tema kodust kadunud kõikvõimalikud poes müüdavad dušigeelid ja seebid, kuna enda tehtu on nahale hellem.
Oma raamatus õpetab käsitööd armastav Terje Võrk seepi tegema nii keerukamal ja põhjalikumal viisil ehk seebikivist, mille käsitsemine nõuab suuremat ettevalmistust ja tähelepanelikkust, kui ka valmis seebimassist, mis peaks käepärane olema enamikule, kel vähegi seebiteo vastu huvi.
Seebimassist valmistamise eeliseks on kahtlemata seegi, et vahva pesuvahendi saab kohe valmis, samas kui seebikivist ja külmprotsessina meisterdades peab tulemust ootama neli nädalat. Kui tunne on seebikiviga alustamiseks ebakindel, ent huvi suur, tasub kaaluda alustuseks seepi juhendaja käe all valmistada – selleks korraldatakse eraldi õpitubasid.
Valmis seebimass on pehme ja nahka niisutav
Seebi meisterdamiseks vajalikku seebimassi on saadaval nii läbipaistva kui valgena ning seda leiab hobikaupade poest. Rahvasuus nimetatakse seda massi glütseriiniseebiks, kuna sisaldab tavalisest rohkem glütseriini, tänu millele on hästi pehme ja nahka niisutav.
Seebimassi on võimalik üles sulatada ja ümber vormida, ilma et seebi omadused oluliselt muutuks. Enamasti tehakse valmismass kookos- või palmirasvast, mis paneb seebi hästi vahutama ja on heade pesemisomadustega.
Valmismassi lisanditega rikastades saabki uue ja põneva seebi. Seebiteo muudavad huvitavaks ühelt poolt erinevad lisandid ja lõhnaained – täpselt sellised, mis endale rohkem meeldivad –, ning vahvad vormid, mis annavad seebile omapärase kuju.
Töövahendid ja meisterdamine
Valmis seebimass tuleb tükeldada ühesuurusteks kuubikuteks ja need sulatada siis veevannis – nii ei kuumene mass liialt kiiresti ega muutu ülemäära tuliseks. Eeterlike õlide lisamisel ei tohiks massi temperatuur olla üle 40 kraadi.
Seebimassiga toimetamisel on soovitatav kanda kindaid ning tööpinnad katta paberi või kilega. Erinevalt küünlavahast saab seebist siiski mõistlikul viisil jagu, tegemist on ikkagi pesemisvahendiga. Vormide valikul tuleb silmas pidada siiski seda, et kui seebimass sinna kord juba sisse pandud on, siis ei pruugi selles anumas toiduga toimetamine enam hea mõte olla. Universaalsemal kasutusel võiksid vormid olla masinpestavad.
Seebivormidena võib kasutada erinevaid plastnõusid, sh ka liivavorme, hobikauplustest on võimalik osta ka spetsiaalseid seebivorme. Selleks, et vormid ka edaspidi kasutatavad oleksid, ei tohiks massi temperatuur ületada 80 kraadi. Samuti ei tohiks seebi vormist väljavõtmisel kasutada jõudu ja terariistu. Kui on raskusi seebi vormist kättesaamisega, siis pole seep ehk piisavalt tahkunud – protsessi kiirendamiseks võib seebi üleöö sügavkülma pista, soovitatakse Hobipunkti kodulehel.
Sulanud seebimassi tuleks segada võimalikult vähe, et vältida õhumullide tekkimist seebi sisse ja pinnale. Seep hangub veerandtunniga, kuid ei ole siis veel tahke, vaid peaks veel ööpäeva jagu seisma.
Lisandid: värvid ja lõhnad
Kõigi lisandite puhul tuleb raamatu «20 kodus valmistatud seepi» põhjal arvestada sellega, et need võivad vähendada vahutavust. Lisandeid ei tohiks olla rohkem kui kolm kuni viis protsenti seebi massist. Pulbrilisi lisandeid tuleks vedeldada tilga õliga, muidu tekivad seebi sisse pulbriklimbid. Õli lisamisel läbipaistvale valmismassile tuleb arvestada aga, et see võtab seebilt läbipaistvuse.
Seebivärvi doseerimisel tuleb olla ettevaatlik, mitte üle paari tilga 60 g seebi kohta – kui seda üleliia panna, võib hakata seep pesemisel vastu ootusi hoopis käsi määrima. Samuti võivad need värvid päris tugevad olla, märkis Tallinna I Internaatkooli kunstiõpetaja Silvia Paluveer.
Tema soovitusel võiks üldse vältida värve, et seebi mõju oleks nahasõbralikum, ja keskenduda pigem erinevatele looduslikele lisanditele: piparmünt, saialill, rosmariin jmt. Lihtsa seebi saab tema juhendusel seebimassi muffinivormi valades ning lõhnaks rosmariini ja piparmündilehti lisades, kaunistuseks rukkilille õis.
Taimedega valmistatud seepi tehes tuleb Terje Võrgu sõnul arvestada, et kasutatud taimed annavad seebile peale lõhna ka värvi. «Kellele see ei meeldi, siis ärgu riskigu. Vaevalt, et ilusa rohelise piparmündiga seep selliseks ka jääb, ta muutub tumedamaks. Aga see on omaette mõnus efekt, kui kibuvitsamarjadega seep pikkamööda punaseks värvub,» lisas ta.
Selleks, et seebil oleks ekstra nahka niisutav ja toitev toime, võib massile lisada sheavõid. Nahka niisutab ja annab sellele terve välimuse ka hea lõhnaga kakaovõi. Kookoshelbepuru annab kooriva efekti, sama teeb kohvipuru.
Mõned retseptisoovitused
Sõltuvalt komponentidest, mis tegijale endale lõhnalt ja värvilt meelepärasemad, võib seep välja kukkuda vähem või rohkem «kodukootud», kuid see-eest nahasõbralik ja meeldiva aroomiga. Nii mainib Terje Võrk valmismassist meisterdatud avokaadoseebi retsepti juures, et ihule pannes võib muutuda pudruks, ent nahk on pärast siidine ja pehme.
Seebi sisse lisandeid pannes tuleb lähtuda eelkõige enda lemmikutest ning silmas pidades naha tüüpi ja tundlikkust. Mõnusamatest lõhnadest märgib Terje Võrk oma blogis ära sidruniheina (mis suvel aitavat ka tüütute verdimevate putukate vastu), kookose, roosi ja šokolaadi.
Terje avokaado- või maasikapüreeseep
Avokaado pulbitseb rasvainest ning selle püreed seebi sisse segades saab nahka toitva ja niisutava seebi.
Vaja läheb:
Püreeri avokaado või maasikad. Avokaadopüree muutub õhu käes pruunikaks ja samasuguseks läheb ka seep. Natuke aitab selle vastu, kui püreed sidrunimahlaga piserdada.
Sulata seebimass veebannis ning sega püree selle sisse. Vala segu vormi ja lase jahtuda. Pesemisel võib pehme seep muutuda koorivaks pudruks, kuid nahk jääb siidine ja imepehme.
Läbipaistev roosiseep
Roosid sümboliseerivad kõikjal luksust ja romantikat, nende abil saab seebist midagi enamat kui lihtsalt pesuvahend.
Vaja läheb:
Pane roosi õielehed seebivormi põhja. Vala peale läbipaistev aroomi- või eeterliku õliga lõhnastatud seebimass. Puista pinnale väikeste täppidena mica't. Mica on kosmeetikale, seebile ja muule taolisele särava värvi lisamiseks mõeldud toode.
Vala peale veel üks kiht läbipaistvat seebimassi, tehes seda ettevaatlikult, nii et mica-täpikesed laiali ei läheks. Nii paistavad nad pärast seebis läbi nagu väikesed pärlid.
Artikli kirjutamisel on kasutatud Terje Võrgu kirjutatud raamatut «20 kodus valmistatud seepi» (Fookus Meedia, 72 lk).
Vaata lisaks: