Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Aine, mida tervisega ei seostada, kuid on ootamatu nooruse säilimise mineraal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Foto: Vida Press

Väävel pole kindlasti aine, mida tavaliselt tervisega seostataks – pigem lähevad mõtted Viljandi tikuvabrikule või koolis tehtud keemiakatsetele. Ometi on väävel meie kehas üks kolmest kõige levinumast mineraalainest.

MSM (metüülsulfonüülmetaan) on orgaaniline väävel, inimkehas loomulikult leiduv ühend. Puhtal kujul on see lõhnatu kristalliline aine, millel on veidi mõru maitse. MSM ja selle sugulasühendid on peaaegu kogu inimestes, taimedes ja loomades esineva väävli allikateks. Sellepärast on ka selles artiklis rohkem juttu just sellest vesilahustuvast ühendist.

MSMi leidub lihas, kalas, munades, linnulihas ja ka piimas. Mingil määral on ühendit ka puu- ja köögiviljades, rohkem kaunviljades ja sparglis, eriti aga küüslaugus ja sibulas (sellest ka vänge lõhn). Orgaanilist väävlit on ka osjades, piparmündis, tees ja kohvis.

Milleks on MSMi vaja?

Orgaanilist väävlit leidub keha igas rakus ja see mängib oma struktuuri ja funktsioonide tõttu olulist rolli paljudes keha toodetavates ühendites.

  • Väävel hoolitseb rakumembraanide elastsuse ja läbilaskevõime eest, soodustades toitainete liikumist rakku ja jääkainete liikumist sellest välja.
  • Väävel tagab luude, kõõluste ja sidekoe tervise kollageeni moodustamises osalemise kaudu. Samuti sisaldub väävlit glükoosamiinis, mis on kõõluste ja lihassidemete, südameklappide, rakumembraanide, silmade, küünte, naha ning ka luude koostisosa.
  • Olulist rolli mängib väävel ka keratiinis ehk valgus, mis on naha, küünte ja hammaste põhiline komponent. Väävel on väga tähtis ka aminohapete moodustamisel, mis toimivad kehas põhilise antioksüdandina.
  • Väävel osaleb insuliini tootmises, mis on oluline hormoon süsivesikute ainevahetuse tasakaalus hoidmiseks.

MSMi kontsentratsioon kehas väheneb ajaga, mistõttu arvatakse, et selle defitsiit on loomulik osa vananemisprotsessist. Väävlivaegust seostatakse habraste küünte ja juustega, armkoega, aeglaselt paranevate haavade, liigesepõletike, akne ja muude nahahaigustega, aga ka masenduse, mälukaotuse, seedehäirete ning immuunsüsteemi probleemidega.

Kus kasutatakse MSMi?

Orgaaniline väävel on eriti mitmekesine lisaaine ja seda on rakendatud lugematutel puhkudel tänu tema põletikuvastasele ning happesust vähendavale toimele, seda nii kõhukinnisuse ja muude seedehäirete kõrvaldamisel kui ka ainevahetuse ja sidekudede tervise parandamisel.

Tõestust otsitakse veel MSMi rollile norskamise, rinnavähi, käärsoolevähi, parasiitide, lihasevalu ja krampide, diabeedi, silmapõletiku, stressi ja vaimse tervise probleemide ravis.

Kolm kõige levinumat ja tõhusamat kasutusvaldkonda on astma, allergiate ja liigesepõletike ravi.

Astma korral aitab MSM reguleerida kopsude ja hingetoru pinnal oleva vedeliku hulka ja selle kaudu vältida põletikku.

Väävel on oluline komponent allergiate leevendamisel, kuna aitab rakkudest mürke välja viia ja kõrvaldada vabu radikaale. Allergiline reaktsioon leiab aset, kui immuunsüsteem reageerib allergeeniks kutsutud ainele, mis on keha jaoks võõras. MSM aitab suurendada rakuseinte läbilaskevõimet ning elastsust, võimaldades mürkide ja võõraste ainete, sealhulgas allergeenide väljapääsu rakkudest.

Väävel on otsustava tähtsusega sidekudede tervises. Seega on MSM vältimatu aine liigesepõletiku ehk artriidi ja muude liigeseprobleemide ravis. Liigesepõletikuga patsientide kõhres sisalduva väävli tase on vaid kolmandik normaalsete kudede omast. MSMist võib olla artriidi ravis kasu tänu selle põletikuvastasele toimele, aga ka omadusele suurendada sidekoe elastsust ja paindlikkust. Uuringud näitavad, et MSM aitab parandada liigeste painduvust, vähendada nende jäikust ja paistetust, aga ka soodustada vedelikuringet, leevendada liigesepõletikuga seotud valu, vähendada armkude ning lahustada artriidiga seotud lubjaosakesi. Samuti võib see vähendada kõhre degeneratsiooni.

Artikkel ilmus esmakordselt Tervis Plussis 2014. aasta mais. Vaata ka teisi tervise ja liikumisega seotud artikleid www.liigume.ee lehelt!

Tagasi üles