Pesudisainer Kriss Soonik: täiskasvanuks saamisse mina ei usu!

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Kristina Herodesmoetoimetaja

13. veebruar 2016, 10:47

Kriss Soonik pole mitte üksnes äge Eesti naine – pesumaailmas on ta omanimelise brändiga kinnitanud kanda ka maailmakaardil, pugenud kauplustesse ja kuulsuste riidekappidesse 15 riigis. Kuni 16. veebruarini on Kriss Sooniku pop-up-pood avatud ka moe tuiksoonel Tallinna Kaubamajas. Teeme ulaka talendiga lähemalt tutvust.

Kriss on väike, vitaalne ja vahetu. Tal pole fassaadlikke maneere ja ta ei etenda hetkekski «tähtsa moetädi» rolli, millel ta saavutuste põhjal vabalt troonida võiks. Viskab oma erakordselt kaunid paksud juuksed hoogsa liigutusega üle õla, kui need jutuajamise käigus silmile ronivad. Naerab valjusti. Kriss on väga julge ja laetud, samas rahulik, kuna kurnavate rollimängude asemel on ta täpselt see, kes ta on, ning usub oma moeideesse viimase pisteni välja.

Tänapäeva pesumaailm on salakaval lõks – kerge vaevaga saad end peenemaks pigistada või suuremaks puššida, mahutada enam-vähem sellisesse ideaali, nagu soovid. Vaimustav ju, pea iga muutus on võimalik! Seestpoolt võib kauni koore sees eneseusk aga laguneda nagu ussitav õun, sest kogu see «ideaali pakkuv» kehamuutev pesu justkui sosistaks sulle: sa pole täiuslik! Vähemasti mitte sellisena, nagu sa tegelikult oled … Kriss Soonik on astunud julge sammu murdmaks seda laialt levinud hoiakut. Ta mitte üksnes ei soovi suguõdede eneseusku upitada, vaid tegutseb jõuliselt selle nimel oma loomulikku ilu ja iseteadlikku seksikust ülistava pesudisaini kaudu.

Kriss, mida pesu naisele tähendab?

Ma muuseas arvan, et push-up’ide aeg on möödas

Mõned naised riietuvad teiste jaoks, kuid pesu – see on päris kindlasti enda jaoks, sellest kõik algab. Hea pesu enesetunnet tõstev mõju on väga reaalne! Ilust üksi ei piisa, väga oluline on ka, et pesu oleks mugav. Tunda end loomulikult kaunina annab tohutu enesekindluse.

No ja hea on teada, et kui peaks juhtuma, et tuleb täiesti ootamatus situatsioonis lahti riietuda – kui kasvõi kiirabi tuleb ja peab sind elustama, siis sa ei tunne ebamugavust (naerab spontaanselt).

Sa ei ole vist väga tõsine inimene?

Oo ei, inimtüübi poolest olen kindlasti lapsik! Ma tunnen tänagi, et elu on lõbus, samamoodi nagu 19aastasena, unustan täiesti ära, et vanus on vahepeal eest ära läinud. Ma ei usu üldse sellisesse «täiskasvanuks saamisse», mis inimest piirab. Et teatud vanuses pead käituma või riietuma mingil kindlal viisil. No milleks? Vastupidi: sa ei peaks kunagi kaotama ära oma originaalsust ja isikupära, elurõõmu. Minu suur stiilieeskuju on Anu Samarüütel oma värske stiiliga – pole palju temaealisi, kes nii riietuda julgeks!

Ka minu kollektsioonides pole kunagi mitte midagi defineeritud eaga – seda kannab naine, kes saab mu stiilist aru ja pole mingit vahet, on ta 25 või 65. Meie kevadkollektsioon on isegi plikalik. Ma arvan, et see on puhtalt Jaapanist inspireeritud, kus inimesed on nii avatud ja mängulised. Siis ma läksin natukene hulluks ja julgelt proovisin uusi asju – usun, et see tõstab kandjate tuju ka.

Nii et Krissis on peidus väike supertugev Pipi, kes ei kavatsegi suureks kasvada?

Tead, reedel just käisin oma sõbrannadega väljas ja vaatasin, mis on Tallinnas muutunud. Kõik mu sõbrannad on õppinud täiesti perfektselt punast huulepulka kandma. Vaatasin ja mõtlesin – imetlusväärne, kui hästi see neil välja tuleb! Ja mina – ma pole samal ajal õppinud isegi eriti meikigi veel tegema! Nii suur erinevus täiskasvanuks saamises, eks! Ja veelgi hullem – me kuulasime Tanel Padarit istudes. Istudes, kujutad sa ette! Mõtlesin, et jaa, see on ka vist küpsuse märk, et me polegi nüüd enam näpud püsti kogu aeg. Õnneks viimaks ikka vaikselt ajasime ennast üles.

Sina survet aastatega muutuda ei taju?

Ei! Kõige tähtsam on usaldada oma sisetunnet ja jääda iseendaks. Aga pane tähele – isiksus on elav asi, mis võib täiesti vabalt muutuda – endale ei tohi ka raame ega piire seada. Inimesed arenevad, nende maitse muutub, aga sa ei pea selle pärast muretsema. Ning asi, mille pärast üldse ei tohiks muretseda, on teiste inimeste arvamus! Ma üritan ise ka sellest paraneda, sest ma olen ju eestlane, eks mulle ikka on oluline, mis teised arvavad minust ja minu kollektsioonidest, aga selle järgi ei tohi otsuseid teha.

Murrad uljalt tabusid nii disainis kui suhtlemises?

Jaa, kindlasti! Oleme pesust suutnud lausa tabuteema teha. Me kõik ju kanname seda, aga ennast pesuväel näidata – seda ei tohi. Rannas käime rahulikult, aga mis erilist vahet on rinnahoidjal ja bikiinidel, ei olegi ju! Pesu jaa, ta on intiimne kiht, nahale kõige lähem ja paneb paika selle, kui hästi me end oma nahas tunneme. See omakorda mõjutab otseselt meie intiimelu ja seksuaalsust. Aga karta seda ka pole vaja! Jah, ma ei ütle, et peaksime kõik pesuväel väljas ringi käima! Aga tulla pesuosakonda ja punastada – kas selleks on tõesti 21. sajandil veel ruumi? Mulle meeldib vaba, raamideta maailm. Üritan teadlikult pesust vabalt rääkida. Ma usun, et see nakkab ja inimesed tunnevad ennast muretumalt.

Muretus – mulle tundub, et seda on ka sinu loomingusse lausa sisse õmmeldud.

Võtan seda kui komplimenti. Minu pesu ei suru naist mingitesse raamidesse, asja idee ongi selles, et lubada sul olla seksikas, iseteadlik, äge naine just sellisena, nagu sa oled. Mulle meeldib ka see tahk kontseptsioonist, et neid asju saab tegelikult kanda palju rohkem kui vaid koduseinte vahel. Loungerie on väga mänguline. Aga siin, Kaubamajas me näitame asju siiski pesu või koduriiete võtmes, et meid oleks lihtsam mõista. Ongi hommikumantel, mida saad kasutada – ohhoo! – hommikumantlina! Aga ulakad tiivad on selja peal. Sa ei pea kunagi loobuma lõbust, huumorisoonest.

Millised on su enda lemmikasjad?

Oo, ma täiesti andunult kannan ja testin oma asju ja just osana oma igapäevarõivastusest. Mu lemmikuks on trikotaažist trippidega topid. Väga harva on nii, et kui mul on kampsun ja püksid, siis sealt vahepealt ei paista mingid tripid välja. Ma olen nii väga oma asjade fänn! Selle seitsme aastaga, mis ma olen kollektsiooni teinud, on see väga palju muutunud, aga paljus ka samaks jäänud. Meie klassika on trippidega topid, pitsbodid. Neid on nii hea kerge kanda ja ma ei tunne, et peaksin neist loobuma.

Mis meestele meeldib?

See pole muuseas üldse väga paljastav! Mehed oskavad väga hinnata varjatud veetluse keelt. Kehakuju embavaid asju, kus kõik on kaetud, kuid seksikuse laeng on ikka samas väga suur. Nad armastavad üle kõige kõrge kaeluse ja pikkade varrukatega trippidega toppi! Kõik koos – mugavus, stiil, seksikus ja visuaalne pool.

Kuidas pesu kinkida?

Seal on paar asja, mida ma alati soovitan – esiteks mõtle oma naise peale. Mitte lihtsalt asja peale, mis poes pilku püüab. Suuruseasi pole ka nii keeruline – piilu pesusahtlisse, siis saad ju kohe teada, mis suurust vaja. Mõni asi pole üldse suurusetundlik, tiivulise hommikumantliga paned kindlasti pihta ja naisel tuleb iga hommik naeratus näole, kui selle selga paneb.

Sa ei kasuta kunagi vormivaid ja polsterdatud lõikeid, miks?

Jah, meie oma kollektsioonidesse midagi ebaloomulikku ei pane. See on osalt ka stiili, trendi ja ühiskonna küsimus. Ma muuseas arvan, et push-up’ide aeg on möödas, See kuulub aega, mil tahtsid end võimendada ja muuta. Praegu on naised aru saanud, et nad on seksikad ja tugevad ka oma loomulikul kujul. Naine, kes tunneb end mugavalt, on kõige külgetõmbavam. Olgem ausad, tegelikult need üles surutud ja pressitud rinnad ei ole ju ilusad, miski ebaloomulik ei saagi olla ilus! Ei ole vaja teha imetrikke oma kehaga! Huvitav, et isegi suured firmad on viimasel ajal loobunud agressiivselt keha muutvatest lõigetest. Ja tulemus – naised tunnevad end hästi, olles nemad ise.

See on julge mõte, braavo! Miskipärast naised kipuvad eeskätt nägema seda, mis kõik võiks teisiti olla ...

Endaga on raske rahul olla. Meedia surub peale ideaale, aga see pole inimeste huvides – see on suur tööstus ja äri. Naisi on ju kerge mõjutada, öelda: sa ei ole perfektne! Tee seda, seda ja seda, siis sa saad selleks! Ma arvan, et see on lõputu muster. Isegi kõige kaunimatel on mingid oma teemad, mida nad enda juures muuta tahaks. Loomulikult ma tahaks võib-olla ka endale pikemaid jalgu, aga midagi ei ole teha! Ma mõtlen parem, et mul on selle eest paksud juuksed. Tuleb lihtsalt enda ja oma kehaga sõbraks saada. Kergem on muidugi ennast halvustada ning naiste välimust kritiseerivad ka teised ülekohtuselt palju. Mis õigusega? Enamasti kui paluda täpsustada, ei oska inimesed oma suvalisi sapiseid kommentaare üldse põhjendada, seal polegi sisu, ainult emotsioon. Tühi tuul, mis seda ikka hinge võtta.

Kommentaarid

Pesudisainer Kriss Soonik: täiskasvanuks saamisse mina ei usu!

Märksõnad