Kolm lihtsat enesearengunippi, kuidas sisemine vabadus ja heaolu üles leida

Foto: Vida Press

Motivatsioonikoolitaja ja raamatu «Jalutuskäigud sisekosmoses» autor Kaido Pajumaa kirjutab Motivaatoris, et maailm on muutumas. Enam ei räägita niipalju materiaalsest edust ja tohutust saavutamisest, vaid rohkem sellest, kuidas oma tööd ja elu rohkem nautida, kuidas leida töö, mis lisaks palgale ka sisemiselt midagi pakub, ning kuidas olla osa meeskondadest, mis millegi enam kui ainult kasumi nimel pingutavad.

Juhid ja organisatsioonid on mõistnud, et väline edu saab alguse sisemisest tasakaalust. Kui töötajad ei ole enda jaoks töö mõtet üles leidnud ja nendel puudub teadlikkus ning oskus näha asju seestpoolt väljapoole, jäävad nad üsna kiiresti jänni ka tööalaste probleemidega ja meeskonna tulemuslikkus hakkab kahanema.

Avasta enda jaoks teadlikkus

Kogu eneseareng tiirleb teadlikkuse ümber. Kahjuks tekitab aga sõna «teadlikkus» paljudes segadust, sest see aetakse segamini sõnaga «teadmised». Teatud kontekstis võibki millestki teadmist nimetada «teadlikkuseks» sellest, aga enesearengu kontekstis on mõistel «teadlikkus» vägagi konkreetne ja oluline tähendus.

Kõige lihtsam on teadlikkust mõista oskuse kaudu näha iseennast kõrvalt. Sageli oleme oma mõtete ja tunnete poolt niivõrd kaasa haaratud, et me kaotame selge mõistuse ja kuuletume kõigele, mida meie mõtted meile ütlevad ja tunded meile dikteerivad. Kahjuks viib aga oma mõtetest ja tunnetest vähene teadlikkus sageli «kaoseni». Ka meeskondades. Kui me ei oska teadvustada oma negatiivseid mõtteid ja sisekõnet, võime muretseda asjatult teemade üle, mille järele tegelikult vajadustki pole. Ja kui me ei oska teadvustada meid haaranud emotsioone, võime nende ajendil öelda või teha midagi, mida hiljem kahetseme. Tõenäoliselt mäletame kõik vähemalt ühte korda elus, kui tegime midagi, mille kohta hiljem mõtlesime, et pingutasime veidi üle. Kui meil oleks piisavalt teadlikkust, oleksime osanud seda läbi näha juba hetkel, kui oleme «üle pingutamas», ja seeläbi vältinud tulevasi probleeme.

Teadlikkus on meil kõikidel olemas. Kuna meie tähelepanu on aga kogu aeg väljapoole suunatud, ei ole me osanud seda kui ülikasulikku tööriista kasutada. Selle asemel juhib meid automatism – automaatselt üleskerkivad mõtted ja tunded, mitte aga teadlik valik. Siiski on avastatud, et mida kõrgemale positsioonile inimene meeskonnas tõuseb, seda olulisemaks töövahendiks tema teadlikkus muutub. Esimestena tuli sellise väitega välja tuntud bestsellerite autor Daniel Goleman oma raamatus «Emotsionaalne intelligentsus». Nimelt väitis Goleman, et lisaks tarkusele (IQ) on inimestega suhtlemisel (eriti meeskondades ja meeskondi juhtides) hädavajalik teadlikkus oma tunnetest ja võime teiste inimeste tundeid mõista. Sellise oskuse nimetaski ta emotsionaalseks intelligentsuseks, mis on tänapäeval küll paljude jaoks käibefraasiks muutunud, aga nii nagu enesearengu koolitustel ilmneb, ei mõista siiski enamus «teadlikkuse» tegelikku sisu.

Kuidas siis arendada enda teadlikkust? Kuidas saada iseendast teadlikumaks? Lihtsalt öelduna tähendab teadlikkus sisemist märkamisvõimet. Hakka lihtsalt märkama, mis sinu sees toimub, minemata toimuvaga kohe (automaatselt) kaasa. Kui su mõte hakkab kerima, kui halvasti kõik on, siis lihtsalt märka seda, mitte ära hakka kohe sellest lähtuvalt muretsema. Kui sa tunned end mõnikord sandisti, siis lihtsalt märka seda, mitte ära hakka kohe seda tunnet alla suruma või püüa sellest vabaneda (näiteks süües ära korraga kaks liitrit jäätist). Teadlikkus tähendab sisemist märkamisvõimet – vabadust märgata, mis toimub ilma sellele kohe allumata.

Ole teadlik oma uskumustest ja hoiakutest

Teadlikkus on enesearengu ema, millest kõik alguse saab. Hoiakuid ja uskumusi võib aga pidada enesearengu isaks, sest need on meile nii lähedal ja omased, et neid on väga raske märgata (teadvustada), kuid nende mõju meie igapäevasele elule on absoluutne. Mis on uskumused? Uskumused on meie alateadlikud arusaamised, kuidas asjad maailmas käivad. Uskumused on osa meie identiteedist ja maailmavaatest, mis muudabki nende teadvustamise ja kahjulikest uskumustest vabanemise nii keeruliseks.

Siiski, kui sa oled kasvõi korra elus sattunud kellegagi vaidlusesse või diskussiooni, oled olnud oma uskumuste kütkes. Kui sa märkad mõnikord, et keegi teine arvab asjadest teisiti kui sina, näitab see, et teil on asjast erisugused uskumused. Kummalgi pole teist õigus või kumbki ei eksi, vaid teil on erinevad uskumused. Just seepärast on ka meeskonnas inimeste võime oma uskumusi teadvustada kriitilise tähtsusega. Kui keegi arvab, et tema teab alati, kuidas asjad käivad, võib see vägagi destruktiivseks muutuda. Ilmselgelt ei ole tal alati õigus, vaid ta on lihtsalt absoluutselt pime selles, et tal on uskumused. Ta peab oma uskumusi tõeks.

Enesearengu eesmärgiks on hakata oma uskumusi (eriti piiravaid uskumusi) läbi nägema ehk teadvustama, et seeläbi laiendada oma arusaamiste ja käitumise ampluaad. Hakka märkama, kuidas teised inimesed näevad asju teisiti ja ära anna nendele kohest hinnangut «Vale!», vaid selle asemel ütle endale «Hm, meil on selles suhtes erinevad uskumused.» Sellisel viisil lood ruumi iseenda ja oma uskumuste vahele ning võimaldad maailma näha ka oluliselt avarama ja võimalusterohkema paigana.

Ole teadlik oma mõtetest ja tunnetest 

Kolmas nipp on hakata rohkem märkama enda mõttemustreid, eelkõige oma sisekõnet, mis otseselt meie enesetunnet ja meeleolusid (emotsioone) mõjutavad. Psühholoogid ütlevad, et osadel inimestel on positiivne sisekõne, teistel aga negatiivne. Positiivne sisekõne maalib maailma positiivseks paigaks, negatiivne aga negatiivseks paigaks. Kummas maailmas sooviksid sina elada – positiivses või negatiivses?

Kui inimese teadlikkus on madal, arvab ta end kõike hindavat objektiivselt «see on hea, see on halb» süsteemis. Kui inimese teadlikkus aga suureneb, hakkab ta mõistma, et kogu maailm on tegelikult subjektiivne just nendes toonides, nagu on inimese uskumused ja mõttemaailm.

Hakka märkama, mis toimub sinu peas. Seal on väidetavalt 50 000 mõtet päevas ja kõiki neid mõtteid märgata on keeruline, aga hakka esmalt märkama mõtteid, mis sind ennast halvasti tundma panevad. Kui mõtled ja analüüsid negatiivset, küsi endalt näiteks «Kas see on fakt või fantaasia, mida praegu mõtlen? Kas see on tegelikult nii või ma mõtlen selle välja?». Ma luban sulle, et enamus kordadest, mil negatiivselt mõtleme ja seetõttu end halvasti tunneme, on tegemist fantaasiaga – me kujutame ette, kuidas asjad võivad kõik hulluks minna, me kujutame ette, miks keegi midagi tegi või ütles, me kujutame ette, kuidas me mingite asjadega hakkama ei saa jne.

Õpi märkama sellist tüüpi mõtteid ja nendest vabanema. Minu lubadus sulle on, et isegi, kui sinu elus objektiivselt võttes midagi seeläbi kohe ei muutu, hakkab sinu subjektiivne hinnang elust ja sellest lähtuvalt ka enesetunne kiiresti paranema. Sama kehtib ka töö kohta. Märka oma mõtteid, mis sul töö suhtes on – kui palju ajast mõtled töö ja meeskonna suhtes nendele asjadele, mis sind häirivad, ja kui palju nendele, mis sulle meeldib? Lihtsalt märka seda. Sa võid avastada, et sinu enesetunne töö, meeskonna ja juhi suhtes võib suures osas olla tingitud sinu negatiivsest sisekõnest. Muutes sisekõnet (oma mõtteid), muutub maailm palju kiiremini, kui arvata oskame.

Teadlikkus toob sisemise vabaduse

Mida teadlikumaks inimeseks muutume, seda vabamana ennast tunneme. Kui tavaliselt käsitleme vabadust kui midagi, mis sõltub välistest asjaoludest (töö, teised inimesed, seadused jne), siis sisemine vabadus tähendab oskust läbi näha, kuidas me ei pea kaasa minema mitte ühegi oma mõtte või tundega, ning kinni jääma mitte ühtegi oma uskumusse. Me võime kõiki oma mõtteid vaadelda, me võime kõiki oma tundeid teadvustada ja kõiki oma piiravaid uskumusi läbi näha, aga jääda selle kõige taustal siiski vabaks. Seda võib nimetada sisemiseks vabaduseks. Ja sisemise vabadusega kaasneb sisemine rahulolu ja heaolu.

Kas see pole aga mitte see, mille suunas me kõik pürgime ja rassime – õnn, heaolu, rahulolu? Ehk otsime seda lihtsalt valest kohast, proovides kogu aeg kõiki asju korda teha. Kahjuks aga ei saa kõiki asju korda teha. Seepärast tähendabki eneseareng lisaks välise korrastamisele ka sisemaailma korrastamist. See ei muuda hetkega meie elu ja ei lahenda hetkega kõiki meie probleeme, aga loob kindlasti kõikidele probleemidele uue vaatenurga. Ja mõnikord võib juhtuda, et uuest vaatenurgast vaadatuna ei olegi vajadustki kõiki asju enam nii meeleheitlikult korda teha. Need lihtsalt ei paista enam korrast ära olevat. Ja seda nii tööl, kodus kui ka suhetes.