Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Ära hoia end tagasi: nõuandeid, kuidas kurbuse ja valuga hakkama saada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Foto: Vida Press

Psühhoterapeut Jasmine Terrany kirjutab portaalis Greatist, et kasvas üles kodus, kus räägiti ainult armastusest ja positiivsetest tunnetest. Valu ja teisi halbu tundeid ei tunnistatud ning nii õppis ta neid ignoreerima, kuid märkas lõpuks teismelisena, et midagi on väga valesti. Oma isiklike probleemide põhjal sooviski ta psühholoogiat põhjalikumalt uurida ning seejärel ka teistele õpetada, kuidas iseendaga tingimusteta leppida.

Terrany loodab, et kord saabub aeg, mil oma tunnete eest hoolitsemine muutub sama loomulikuks ja tavapäraseks nagu ka oma keha eest hoolitsemine. Praegu see nii veel ei ole ja paljud suruvad oma tundeid alla, sest neil puudub arusaam, kuidas raskete tunnetega toime tulla. 

Kuidas tunnetega toime tulla?

Inimestel on välja kujunenud väga erinevaid meetodeid, kuidas raskete emotsioonidega tegeleda. Neist peamised on:

Vältimine. Paljudes peredes ei lubata lastel nutta ja oma tundeid välja näidata. Seepärast õpivad nad raskeid emotsioone alla suruma ja ei oska neid ära tunda. Probleem seisneb selles, et kui valuallikaga ei tegeleta, väljendub see mingil muul moel, enamasti halvasti (sõltuvushäirena vm).

Valvelolek. Näiteks ütleb sõber midagi häirivat, aga selle asemel, et talle vastu öelda, hoiame pettumust enda teada ja tundeid vaka all. Selle taga võib olla hirm näida nõrk või oht, et vihane reaktsioon peletab sõbra eemale. Sõprus ei saa aga olla siiras, kui te varjate teineteise eest oma tõelisi tundeid. 

Hukkamõist. Kui inimene ei ole enesekindel ja endaga rahul, on ta kriitilisem ka teiste suhtes. Kes põeb enda keha välimuse pärast, vaatab rohkem ka teisi ja keskendub nende välistele «vigadele», aga ei pruugi arugi saada, et selle põhjuseks on tema enda ebakindlus. 

Viha. End nõrgana tundes võib viha väljendamine palju jõudu juurde anda. Näiteks võib mõni sõbra õela nalja peale kõvasti ägestuda ja käituda agressiivselt, sest nii saab ta suhtes võimu taas enda kätte.

Depressioon. Pidev võimetus tegeleda kurbuse või südamevaluga võib lõpuks tekitada depressiooni. Kurbus oma olemuselt ei ole sugugi halb, probleem tekib siis, kui inimene hakkab end selle tunde pärast vihkama. 

Ärevus. Keeruliste tunnete vältimine võib pärineva ka ärevusest. Paljud üritavad oma ärevustunnet leevendada sooviga kõike enda ümber kontrollida. Sinna alla kuuluvad ka tunded, millega ei soovita otseselt tegeleda. 

Austa oma tundeid

Alustuseks proovi oma tunnetega paremat kontakti saada. Selleks on kolm lihtsat strateegiat.

Pea pausi. Kõigil ei olegi oma tunnetega tegelemiseks vaja pikka teraapiat. Võta endale harjumuseks, et kui emotsioonid ajavad üle ääre, siis eemaldu olukorrast ja mõtle, mida sa tunned. Märka ka füüsilisi aistinguid: kas kurgus pitsitab; süda puperdab; kõhus keerab vms. Juba see, kui hakkad neid tundeid märkama, on suur samm edasi. 

Hinga. Keskendu oma loomulikule hingamisrütmile. See aitab paremini maha rahuneda ja takistab tunnetel võimust võtmast. 

Peegelda. Ära hakka oma tunnetele vastu. Selle asemel mõtle, mis põhjusel võid olla nii hirmul, ärevil või ägestunud. Need on loomulikud tunded, kuid sul on nendega järgmine kord kergem toime tulla, kui saad paremini aru, mis neid vallandab.

Keerulised emotsioonid kuuluvad inimeseks olemise juurde. Inimene ongi haavatav olend, võta see arvesse ja pööra oma tugevuseks. Tõeline tugevus ei väljendu selles, kui hästi sa oskad oma tundeid peita, vaid hoopis vapruses tunnistada, et tunded on normaalsed. 

Tagasi üles