:format(webp)/nginx/o/2016/01/27/4910413t1h249f.jpg)
Nii paha paks lumi, nii nõme libe jää, no miks need purikad tilguvad – vahel tekib tunne, nagu oleks sattunud vinguviiulite konkursile. Hei, uudis kõigile, ilmailuimede vastu ei saa keegi, küll aga saame otsustada, kas viriseda nende paratamatuste üle või leida mõni asjalikum tegevus.
Ma ei tea miks, aga vingumise tipphooaegadel, mis langevad enamasti jaanuari ja novembrisse, valdab mind alati tohutu soov koristada: saapaid viksida, riidekapis pikalt kasutuna seisnud kehakatted parematele jahimaadele saata, ehtekarbis sobrada ja muutunud maitsemeele käsul sealt nii mõndagi välja visata. Ning puhastada kõike alates põrandatest ja lõpetades lauahõbedaga. Kas pole mitte küllalt põhjust vinguda, miks ma seda kõike tegema pean? Aga tegevus ise – korra loomine – seab eesmärgi, mille poole püüelda, ja vingumine ununeb sootuks.
Nii et kui sul tekib vastupandamatu soov taas nuriseda asjade üle, mida sa ei saa muuta, siis leia endale mõni tegevus. Kiika mittesportlastele mõeldud spordilaagrisse, nagu tegi hiljuti meie ilu- ja moetoimetaja Kristina; käi mõnes kaunis kaminaga söögikohas, mida pakub sulle köögitoimetaja Britt; või võta riigikogulastest eeskuju ja tegele oma lemmikloomaga. Ja kui muu ei aita, siis vaata üle kogu oma kuld ja hõbe ning löö see läikima. Kuidas? Saad peagi teada.