Miks on rasvased ja magusad toidud nii vastupandamatud?

Foto: SCANPIX

Kui tööl on olnud väsitav päev, siis läheb nii mõnigi naine õhtul toidupoodi, et osta jäätist või kooki. Kui tuju on halb, siis tahavad paljud naised süüa šokolaadi, sest neile tundub, et see pakub kuidagi lohutust. 

See on üsna laialt levinud lugu: naine alistub magusatele ja rasvastele toitudele, otsides kiiret lohutust, kuid tegelikult teeb see teda vaid õnnetuks, sest sellega kaasneb kaalutõus. Toitumisekspert Anna Magee selgitab, millised märgid viitavad sellele, et sa sööd peamiselt emotsioonide ajel ja annab nõu, kuidas seda muuta, kirjutab Daily Mail.

Magee ütles, et tegelikult on põhimõte lihtne: söö siis, kui oled näljane ja lõpeta, kui kõht on täis saanud. Ometi leiavad naised mitmeid põhjuseid lisaks näljale, miks tasuks midagi suhu pista: igavus, masendus, väsimus, kurbus ja stress. Need emotsioonid kimbutavad meid kõiki, aga see, kuidas me nende korral käituda otsustame, on erinev.

«Iga inimene on teatud olukorras emotsionaalne sööja,» ütles psühholoog Julia Buckroyd ja selgitas, et toitu on läbi aegade kasutatud tähtsate sündmuste tähistamiseks (lapse sünd, matused, sünnipäevad jne). «Vaid üksikud inimesed söövad kogu aeg ainult siis, kui nad on tõesti näljased.»

Dr Buckroydi sõnul pole selles midagi veidrat, kui vahel tekib isu rasvase toidu järele ja ostad poest näiteks paki kartulikrõpse, aga kui suurem osa su toiduvalikutest on tehtud emotsioonide ajel, siis pikas perspektiivis teeb see sind õnnetuks ning sa peaksid oma toitumisharjumusi muutma.

«Emotsionaalne söömine on probleem siis, kui sa ise arvad, et see on probleem,» ütles dr Buckroyd. «Näiteks juhul, kui see põhjustab kaalutõusu; kui sa oled hakanud pigem salaja sööma; kui sa tunned end pärast süüdi.»

Uuringud on näidanud, et 45 protsenti ülekaalulistest inimestest söövad siis, kui neid valdavad ebameeldivad tunded. Samuti on kindlaks tehtud, et naised valivad toitu rohkem emotsioonide ajel kui mehed: koguni 97 protsenti naistest on söönud muul põhjusel kui nälja tõttu.

Miks pakuvad magusad ja rasvased toidud n-ö kiiret lohutust?

«Toit tekitab meis turvatunde ja mõjub rahustavalt,» sõnas dr Ken Gross, kes on mitme raamatu autor ja töötab emotsionaalsete sööjatega. Dr Gross ütles, et mõned uuringud on tõestanud, et toit võib mõjuda samamoodi nagu antidepressandid meeleolule, eriti kui tegemist on rasvase toiduga. 

Teadlased on tõepoolest ajusid skaneerides tuvastanud, et magusad, rasvased ja ka soolased toidud on väga lähedalt seotud aju emotsionaalsete keskustega, tõestades, et me leevendame ebameeldivaid tundeid üsna tihti just toidu abil. Seega, kuigi emotsionaalne söömine – näiteks terve paki küpsiste söömine, kui tunned end kurvana – võib tekitada süütunnet, võib see keemilisel tasandil su enesetunnet siiski paremaks teha.

Dr Gross selgitas, et probleem on aga selles, et mida rohkem me erinevaid tundeid toidu abil leevendame, seda vähem tegeleme me nende tunnetega (me ei räägi neist ega otsi teisi võimalusi, kuidas negatiivsetest tunnetest vabaneda). «Siis võib emotsionaalsest söömisest saada harjumus, millest on raske lahti saada,» lausus ta.

Kolm olulist märki, et oled emotsionaalne sööja

1. Kas su toiduvalikud on seotud su tunnetega?

Dr Buckroyd soovitas võtta paberileht ja tõmmata see vasakult paremale joonega pooleks. Vasakusse äärde kirjuta oma rõivasuurus ja kaalunumber, mida sa minevikust mäletad (kõige varajasem). Paremasse äärde märgi samad parameetrid praegu. Nende vahele ürita märkida, kuidas on su kehakaal ja rõivasuurus vahepeal muutunud (tõusud ja langused). Hea on, kui meenutad, mis ajal need muutused toimusid.

«Näiteks, kui läksid ülikooli ja võtsid seetõttu kaalus juurde või kui läksid kallimast lahku ja kehakaal tõusis. Kui kaalumuutused on seotud suuremate sündmustega elus, siis sõltub su toiduvalik emotsioonidest,» selgitas dr Buckroyd.

2. Kas sa tunned, et sa ei suuda end süües kontrollida?

Kas sul on kodus olles tunne, et külmkapp või sahver justkui kutsuvad sind ning sa ei suuda sellele vastu panna? «Emotsionaalseid sööjaid tõmbab kõrge rasva- või suhkrusisaldusega toitude poole, kuna need rahustavad aju kõige kiiremini ning inimesel võib olla tunne, et ta ei suuda seda tungi kontrollida,» ütles dr Gross.

3. Kas sa kasutad toitu selleks, et oma tundeid «parandada»?

«Kas sööd kiiresti, ei naudi toidu maitset ega mälu igat suutäit korralikult läbi?» tõi dr Gross näiteks. Kui jah, siis ilmselt üritad oma meeleolu toidu abil parandada. 

Dr Gross ütles, et paljud inimesed vastavad ilmselt esimesele küsimusele jaatavalt, aga kui vastad jaatavalt ka teisele ja kolmandale, siis peaksid oma toitumisharjumusi veidi analüüsima.