Üksindus ja üksildus ei ole loomulikult üks ja seesama, kuid on teineteisega tihedalt seotud. Soovimatu üksindus mõjub väsitavalt, segab keskendumisvõimet ja rikub tuju. Valitud üksiolek rahustab, soodustab loomingulisust ja aitab vaimul taastuda.
Uuringud näitavad, et üha rohkem inimesi tunneb end üksildasena. Ainuüksi Ameerika Ühendriikides on end üksildasena tundvate inimeste arv viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud. Üheks põhjuseks võibki pidada lihtsat fakti, et tänapäeval elab rohkem inimesi üksi.
Nii vaarvanemate tarkus kui moodne teadus näitavad, et inimestevahelised tugevad suhted on õnnetunde üks kõige olulisemaid tegureid. Kui lähedasi ei ole, poeb põue üksildustunne, mis närib ja närib ning röövib elurõõmu.
Inimese eluolu mõjutavad oluliselt igapäevased harjumused, mille peale me enamasti palju ei mõtlegi. Kui neid harjumusi muuta, saab oma ellu kutsuda rohkem toredaid inimesi, kellega suhelda, sõbrustada ja üksildusest võitu saada.
Võta omale kombeks teisi aidata. Paku end naabritele iganädalaseks lapsehoidjaks või hakka abiõpetajaks. Tee vabatahtlikku tööd, võta omale seltsiliseks koer. Teise abistamine tekitab südantsoojendavat lähedustunnet. Kui võtta endale eesmärgiks õnnetunne üldisemalt, tasub samuti arvestada, et see on paljuski sõltuvuses teiste aitamisest.
Võta inimestega suhtlemine eesmärgiks, millega regulaarselt tegeleda. Alguses on see võib-olla raske ja vaimselt väsitav, kuid sunni end rohkem suhtlema ja astu oma mugavustsoonist välja. Harjuta end näiteks kolleegidega iga nädal kohvinurgas lobisema või mine mõnda täiskasvanute huviringi. Kui see ei sobi su elustiiliga, harjuta end igal tööhommikul kolleegidega veidi juttu ajama.