Kui «Vampiiripäevikute» kaasautor ja produtsent Julie Plec avastas, et teda virtuaalselt rünnatakse, mõtles ta pikalt, mida päriselus selle vastu ette võtta.
Julie Plec: ka mina võin olla õel
Kuus kuud tagasi avalikustas Nina Dobrev, et lahkub «Vampiiripäevikutest». Šokk, pisarad ja raev fännide seas moodustasid ettearvatava ja mõistetava reaktsiooni. Mida ma aga kunagi oodata ei osanud, oli kogu see viha, mis suunati minu vastu. Mina olin vaenlane… deemon! Olin neilt midagi väga erilist ära võtnud ning nad tahtsid mind karistada. Olin äkitselt sotsiaalmeedias lahvatanud vihakampaania sihtmärk.
«Sa oled paks.» «Mitte keegi ei armasta sind kunagi.» Nad hakkasid mind kutsuma nimega Julie «Katk» ning konstrueerisid mu näopildi Hulki keha külge. Tweet'isid, milline kohutav elukas ma olen. Mul läks süda pahaks – olin täielikus hämmingus. See karakter, kelle olin loonud neile armastamiseks, oli nüüd relvaks võitluses minu vastu: «SURE, MÕRD!»
Jutu mõte ei ole öelda, kui haiget ma sain (isegi väga!) või kuivõrd ebaõiglane see on, et inimesed võivad teisi anonüümselt solvata, ega ka see, milline vägivaldne lahinguväli sotsiaalmeediast on saanud (lausa jube!). Pigem on asja mõte selles, et õppisin sel ajal midagi uut enda kohta – ka mina võin olla õel.
Loe edasi detsembrikuu Cosmopolitanist!