Ilmselt oled juba märganud, et kui sööd hommikuks ainult saiakese ja jood tassi musta kohvi – või jätad hommikusöögi üldse vahele –, siis algab päev üsna ärevalt. Samas kui süüa näiteks keedetud muna ja juua rohelist teed, siis on päeva algus rahulik ja selge, kirjutab Psychology Today.
See, et toit ja meeleolu on omavahel seotud, pole mingi uudis. Aastasadu tagasi soovitasid tervendajad inimestel süüa datleid ja leedrimarju, et tuju parandada ning kasutasid lehtsalatit ja sigurit rahustitena. Kuidas on see võimalik, et mõni toiduaine mõjutab meie meeleolu? Tegelikult sõltuvad meie keha ja aju paljuski sellest, mida me otsustame omale suhu pista. Toit on ka see, mis annab vajalikku «kütet» mõtetele ja emotsioonidele.
Kõik toidud lõhutakse aineteks, mida aju kasutab erinevate ajukemikaalide (dopamiini, serotoniini, melatoniini jne) moodustamiseks. Toit on n-ö toormaterjal stressihormooni ehk kortisooli ja valu leevendavate endorfiinide tootmise jaoks.
Kui su menüüs on palju suhkrut, gluteeni, oomega-6-rasvhappeid ja mürkaineid, siis võib toit tõesti su ajule ja vaimsele tervisele liiga teha. Kahjuks on aga paljude inimeste söögilaud selline, et sisaldab just neid aineid. Selline toitumine põhjustab puhitust, mis võib ajus stressi tekitada. Ka erinevad toiduallergiad või –talumatus võivad mõjutada meie õppimisvõimet, mälu ja meeleolu.
Magusad toidud ja rafineeritud süsivesikud on kõige suuremad süüdlased. Muide, teadlased on avastanud, et suhkur võib mõjutada aju samamoodi nagu sõltuvusttekitav narkootikum, tekitades toiduisu ning endasse tõmbumist, vahel ka depressiooni ja ärevust.