Kaire Vilgats: "Suur õnn on olla erinev!"

Kaire Vilgats Foto: Kanal 2

Maailm on muutunud – modellid tõstavad ebainimlike kaalunormide vastu mässu, näitlejate ja popstaaride seas säravad kaalukamad kaunitarid ja enim jälgijaid on sotsiaalmeediatähtedel, kes erakordselt kurvikad. Kas see tähendab, et kondise ilu valitsemisaeg on läbi? Jaa! Ja kes on uus iluideaal – reaalne, elujõuline, ainulaadne naine. Ehk kõik need, kel on kurvid, nüüd on aeg n-ö kapist välja tulla ja seda luksust tõeliselt tähistada!

Kaire Vilgats särab lavalaudadel näitleja ja lauljana ning paneb saalid rõõmust röökima lustaka Majasoku rollis Estonia teatri muusikalis «Karlsson katuselt». Selle särava naise ilus ja sarmis ei kahtle küll keegi. Miks ei võiks kõik need kaunitarid, kellele loodus veidi lahkemalt kurve ja kaalu kinkinud, sellest elurõõmsast naisest eeskuju võtta? Pole ju kuigi lahe veeta oma parimad aastad end lõputute dieetidega piinates, oma erilist ilu maha salates ja kogu aeg mingi ähmase ideaali suunas teel olles. Võib-olla see ei sobigi sulle? Mine tea, äkki läheb selles raskes töös ühes elulustiga kaduma ka parim osa isikupärast?

Kaire, oled suur, särav ja endaga sõber. Lükkame õige ümber arvamuse, nagu peaksid ilusad naised kõhnad olema.

Mina ei ole kunagi tundnudki, et ma peaksin olema sire ja peenike! Ma olen loodud selline suurema kondiga. Kui ennast iga hinna eest kõhnaks ajada, see ei pruugi olla üldse ilus. Oma isikupäraga tuleb võimalikult sõber olla.

Lõhume veel klišeesid – väidetakse, et iga suur naine tahaks tegelikult alla võtta, mida sina arvad?

Eks emotsionaalselt on tõesti tugev tunne, kui märkad, et mõned kilod on eneselegi ootamatult ära kadunud. Nagu praegu, kui meil käisid Karlssoni-etenduste proovid Estonias, kus on väga palju füüsilist aktiivsust. Kehastan väga ägedat karakterit – Majasokku. Terve teine vaatus on väga võhmakas ja ootamatult olengi mõned kilod kaotanud. Eks see ikka on tore ja keha tunneb ennast paremini. Allavõtmine mingi eraldi eesmärk mul küll ei ole.

Kas naised muretsevad oma keha pärast asjatult palju?

Kui liiga palju kuulata teiste inimeste juttu, kes räägivad, kuidas neil on kehakaaluga probleeme, siis hakkad ise ka muretsema. Mulle tundub, et naiste komme oma keha üle kurta oleks nagu mingi üldsuse surve. Ei tohi rahul olla. Aga õnneks ma tean väga enesekindlaid ja ägedaid vormikaid naisi, kel ei tule pähegi selle üle kurta! Kes on õnnelikud just nii, nagu nad on. Vot täpselt, miks me peaksime mingi normi järgi olema?

Kust sina oma sisemise jõu ammutad, et normidest uljalt üle astuda?

Olen alati väga püüdnud olla endaga rahul. Alati see pole kerge, aga endasse ei tohi kunagi usku kaotada! Edulood sellest, kui sallivad on teised naised eneste suhtes – need aitavad endaga leppida ja selja sirgu lüüa. Hea näide on Meryl Streep, tema postitus ajast, mil esimest «King Kongi» filmiti ja talle öeldi, et ta ei saa seda rolli, kuna ta on … liiga kole! Kui haavav! Tahad olla edukas näitlejanna ja sulle öeldakse – kole! Selline asi võib täitsa rivist välja lüüa. Minu meelest on see väga äge, kuidas tema seda võttis – ütles, et see on lihtsalt üks arvamus tuhandest ja tema ei ole sellega nõus. Ja nüüd on ta üks edukamaid näitlejannasid üldse, kellel on arvukalt Oscareid ja Kuldgloobuseid. Sellist usku endasse, mida kõrvalseisjate kommentaarid ei kõiguta, võiks igal naisel olla.

Kuidas sina mõtlematult visatud kurja sõnaga toime tuled?

Ma olen hetkeinimene, mind on võimalik ühe lausega rivist välja lüüa. Aga hea sõna motiveerib kauaks. Ma katsun olla endaga aus, vahel lasen lihtsalt halva emotsiooni valla – ulud korra ära. Igaühel on ebakindlaid hetki, aga ma tean – need on ajutised. Lase emotsioonidel voolata ja õige pea leiad ennast taas üles. Ma tean, kuidas mulle endale mõjub julgustus hästi. Sellepärast ma olengi nõus ausalt rääkima, et julgustada ka teisi.

Sa oled ise üleni nagu üks turgutav doos eneseusku ja elurõõmu!

Oh, eks mul on endiselt neid hapraid hetki ka, kui ma kahtlen. Aga alati on toeks lähedased inimesed, kellest ma tõesti lugu pean. Loomulikult unustan end vahel imetlema klassikaliselt ilusaid inimesi, aga tuletan endale meelde, kui hea on olla just iseenda moodi. Näitlemismaailmas on mul suur õnn olla erinev! Ja imetlen ise ka kõige rohkem tüüpe, kes mulle sisemiselt midagi pakuvad, kelle trump on midagi muud kui standardne ilu. Näiteks Ita Ever – mul on mul õnnestunud temaga kohtuda ja ta on mulle väga armas. Temas on midagi, mis paneb meid kõiki teda austama, ja selle jõud on palju suurem, kui klassikalisel ilul kunagi saaks olla.

Mina olen loodud suur ja tugev, seda ainulaadsust olen oma erialal väga palju ära kasutatud. Võin laval kasvõi mõne meesterahva sülle võtta! Ma suudan seda ja ma ei kavatsegi seda häbeneda, see on ju minu leivanumber!

Milliseid komplimente suurematele kaunitaridele tehakse?

Mehed ütlevad konkreetselt: sa näed väga hea välja! Tavaliselt siis, kui ma olen natuke endaga vaeva näinud, meigi teinud, soengut sättinud, pannud vähe kabedamad riided selga ... Minu büsti suhtes on tulnud palju komplimente ja need pole olnud üldse seksistlikud, vaid sümpaatsed.

Eneseusk kasvab tavaliselt vanusega, kas lapsena oli raskem erineda?

Puberteedieas ma kasvasin päris kiiresti ja olingi korraga 183 cm pikk. Mäletan seda hetke, kui ma seisan bussis ja vaatan üle peade: kõrval seisavad kühmus tüdrukud, kes häbenevad oma kasvu – vot mina pole kunagi seda häbenenud! Ma olen ennast pidanud eriliseks. Mis siin ikka põdeda? Mulle on antud, mind on niimoodi loodud, järelikult ongi nii kõige parem! Siiamaani ma ei mõista inimesi, kes ennast enesepettuse nimel lasevad lõigata ... Ebakindlus sellest ära ei kao, loomulik ilu aga küll. Iseenda ainulaadsusest ei tohi kunagi loobuda.

Põdemise hetki on ikka olnud, isegi juba näitlejana esimesi rolle saades. Muidugi olin vahel kurb, et miks mina ei saa olla pisike printsess … Andsin endale küll aru, et minu trump on hoopis muu, aga selles veendumine võttis aega. Praegu saan suurepäraselt aru, et minul on pakkuda midagi muud kui nunnusust, ja arvestades seda, mida aplausid väljendavad, on paljud teisedki sama meelt.

Naised on erinevad ja igaühel on omad trumbid! Küll oleks kole, kui kõik peaksid ühtede trumpidega mängima, vihkamist oleks siis väga palju. Maailm ongi niimoodi tore, et kõik inimesed on ilusad, aga täiesti omamoodi ilusad.

Mõni retsept säramiseks?

Võtta ennast nii, nagu sa oled. Ega mina oma originaalsust polegi nii väga teadvustanud ega rõhutanud, lihtsalt need omamoodi jooned, mis on minu trumbiks saanud – ma pole neid kunagi varjanud. Mitte miski loomulik ei saa olla kole, ei, see on imeilus! Loodusesse ei pea sekkuma, suur olla on täpselt sama hea kui väike. Tegelikult pole kusagil piire, mis ei lubaks endaga rahul või õnnelik olla, see on vaid meie endi ebakindluse mure.

MIDA ARVAVAD MEHED?

Naistena kujutame ette, et meie atraktiivsusindeks on seda kõrgem, mida väiksem on kehakaal. Reaalsus on aga vaata et  vastupidine – enamik mehi hindab just kurvidega, pehmeid ja naiselikke naisi. Arvamusi kokku kogudes tuli ilmsiks aga üks ootamatu tahk – vormikaid küll imetletakse, aga pole palju mehi, kes seda ka avalikult välja öelda söandaks. Justkui tabu oleks tunnistada, et suur võib olla täpselt sama ilus kui kleenuke. Õnneks leidsin julged mehed just elualadelt, kus kõige enam piitspeenikesi kaunitare ringi liigub – moe, kunsti, fitnessi ja fotograafia alalt. Uskuge, kui juba need mehed oskavad kurve kõrgelt hinnata, teevad seda salajas kõik mehed!

Madis Palm (moefotograaf):

Minu töö fotograafina ja loomulik uudishimu on mind kokku viinud väga erinevate inimestega – erinevatelt elualadelt, eri rahvustest, erinevate maailmavaadetega. Ning ühest asjast olen aru saanud: maitse üle ei ole mõtet vaielda! Minu isiklik sümpaatia kaldub naistele, kellele on loodus andnud naiselikud kurvid. Ärge teised siis pahandage.

Viktor Eksi (treener ja toitumisnõustaja):

Naise isikupära ja ilu ei määra tema kehakaal. Noorusele on iseloomulik teatav leppimatus, mis võib muutuda tabamatuks ideaaliotsinguks ning oma keha mõttetuks piitsutamiseks. Vanusega asjad pöörduvad ja ollakse leplikumad nii enda kui ka teiste suhtes. Treeneritöös puutun palju kokku naistega, kellel ei ole tervise mõttes mingit näidustust kaalu langetada. Säärane soov tuleneb enamasti välisest survest või mingist muust põhjusest. Katsun siis selgitada, et keha tuleb sel juhul pigem rahule jätta – leida rahulolematuse tegelik põhjus, mis iganes see ei oleks. Kaunist keha ilma põhjuseta lõhkuda ei tohi!

Heikki Reidla (kunstnik):

Naised püüavad asjata olla sarnased, aga kas meile siis meeldiks maailm, mis oleks ühtlaselt punane või ühtlaselt hall? Ilus, kirju mitmekesisus on palju parem! Vahel teevad ilusate suurte naiste enesehinnangule palju halba just lähedased sõbrannad, samamoodi meedia, ajakirjanikud … Paksud inimesed, kes ei tee oma kaalust probleemi, on fantastilised! Tavanormidest erineda julgevad inimesed on vabamad – oskavad ise olla ja lasevad ka teistel olla, nad ei alaväärista teisi ja nende seltskonnas on kõige parem olla.

Iga vorm on vorm. Iga kujuga inimesel on oma ainulaadne ilu. Mõõtmed ei tee kedagi ilusaks või koledaks. Oma kehas tasub olla õnnelik, see teebki säravaks ja ilusaks. Näiteks Kaire Vilgats – voh! On äge naine! Tal on tohutu sära ja ta teab seda ise. Omal ajal taustalauljana säras ta minu meelest solistid üle. Temasarnased suured, ilusad, vägevad naised ei tee ainult endale head, nad on ka teistele eeskujuks ja julgustuseks!