Miks tahavad inimesed gruppi kuuluda?

Teistega samade arvamuste jagamine pakub teadlaste sõnul meile naudingut. Foto: SCANPIX

Võibolla olete kogenud, kuidas inimesed on pandud enda otsustusvõimes kahtlema ja vastama lihtsatele küsimustele valesti vaid seetõttu, et grupi seisukohaga kaasa minna. Dana Foundationi poolt kontrollitud aju-uuringust selgus, et gruppi soovitakse sulanduda, kuna sellega kaasneb naudingut põhjustavate aju piirkondade aktiviseerumine.

Chris Frithi ja Daniel Campbell-Meiklejohni sellel suvel avaldatud uuringus leiti, et inimeste aju tunnustuse piirkonnad hakkasid tugevalt tööle, kui nende poolt pop-lugudele antud punktid ühtisid «ekspertide» hinnanguga, kirjutas Time.com.

Tulemustest võib järeldada, et teistega sarnased arvamused mõjuvad tunnustusena. «Jagatud arvamus on tasu nagu toit või raha,» selgitas Campbell-Meiklejohn. «Ning see suudab käitumist suunata.»

See võib seletada väikest, kuid vägagi nauditavat tunnet, mis tekib, kui meil on õigus – lõpuks tähendab see sisuliselt mõistmist, et sinu mõeldu vastab tõele või vähemalt ühildub eksperdi hinnanguga, kelle vaated sinu arvates kõige tõenäolisemalt paika peavad.

Gruppi kohandumisest naudingu saamise idee tundub loogiline sotsiaalsetele liikide evolutsioonis. Arvatavasti ei soodusta ellujäämist, kui väikeses ja eraldatud grupis loodetakse, et kõik põhilised vajadused rahuldatud saavad.

Loomulikult võivad eristuvad veendumused vajalikuks ja kasulikuks osutuda. Kuid psühholoogide jaoks on palju keerulisem välja selgitada, kuidas mõningad inimesed suudavad erinemisel tekkivast ebamugavusest üle saada või isegi eelistada mässaja või eraku staatust.

Frithi and Campbell-Meiklejohni teadustöö tõi välja bioloogilised tagamaad pikalt uuritud fenomenile: kaaslase survele alistumine pakub kaifi ka ilma narkootikume pruukimata.