Kõhule kogunev rasv loob soodsa pinnase diabeedile

Foto: SCANPIX

Ida-Tallinna keskhaigla diabeediõe Aili Oinuse sõnul soodustab kõhu peale kogunev rasv teise tüübi diabeedi teket.
 

Tema sõnul on tervelt 90 protsenti teise tüübi diabeetikutest ülekaalulised ja eriti ohtlik on just see rasv, mis koguneb kõhu peale, nii et talje ära kaob. Naistel loetakse ohtlikuks vööümbermõõtu, mis algab 88 sentimeetrist, meestel 102 sentimeetrist.

Teise tüübi diabeedi puhul kõhunääre toodab küll insuliini, kuid kas liiga väikeses koguses või siis ei tunne organism seda piisavalt ära. Reeglina haigestuvad eakamad inimesed, kuid tänapäeval juba ka noored ning mõningatel juhtudel lapsed, kes liiguvad vähe, tõdes Oinus.

Nimelt soodustab kodus tundide viisi arvuti taga ja televiisori ees istumine kehakaalu tõusu ja sellest johtuvalt ka teise tüübi diabeedi teket.

Lisaks ülekaalulisusele ja kõhukusele on teise tüübi diabeedi riskiteguriteks pärilikkus, rasedusaegne diabeet, vererasvade normist kõrgem tase ja kõrgenenud vererõhk ning ka mõned ravimid - kortisoon, osa diureetikue ja beetablokaatoreid.

Esimese tüübi diabeedi puhul ei tooda organism insuliini ja tekib insuliinipuudulikkus. Reeglina haigestuvad noored inimesed, lapsed, aktiivse eluviisiga ja normaalkaalulised, sageli mängib haigestumise juures rolli pärilik eelsoodumus. Haigusseisundi raviks tuleb süstida insuliini.

Eestis on Oinuse sõnul vähemalt 70 000 diabeetikut, kuid nende täpne arv pole teada, sest paljud inimesed lihtsalt ei ole lasknud oma veresuhkrut mõõta. Nii võib arstide hinnangul diagnoosimata diabeetikute arv olla väga suur.

Diabeeti saabki avastada lihtsa veresuhkru analüüsiga, mida on kõige parem teha hommikul tühja kõhuga. Ülekaalulised inimesed, seehulgas lapsed, ning kõik üle 40-aastased võiksid veresuhkrut mõõta vähemalt kord aastas.

Oinuse sõnul ei pruugi inimene ise aimata, et tal veresuhkur üha enam tõuseb, küll aga võib haigusest märku anda pärast sööki tekkiv joogijanu, pidev suu kuivus, väsimus.

Normaalseks terve inimese veresuhkru tasemeks loetakse hommikul tühja kõhuga mõõtes alla 6 millimolli liitri kohta ning kaks tundi pärast sööki mõõtes alla 7,8 millimolli liitri kohta.

Kui veresuhkru tase tühja kõhuga on veidi üle 6, ei ole Oinuse sõnul veel küll tegemist häirega, kuid oma toitumist ja liikumist tuleks juba hoolikalt jälgima.

Kui tühja kõhuga on veresuhrku tase kuni 7 millimolli liitri kohta ning kaks tundi pärast sööki 7,8 kuni 11 millimolli liitri kohta, saab juba öelda, et tegemist on veresuhkru ainevahetuse häirega.

Kui näit on aga juba hommikul, kui inimene on 8 tundi söömata olnud, üle 7 ja kaks tundi pärast sööki üle 11,1, võib Oinuse sõnul reeglina diagnoosida diabeedi.

Lisaks on tema sõnul olemas ka glükoosi taluvuse test, mida tehakse siis, kui veresuhkur jääb hommikul tühja kõhuga natuke üle 6 millimolli liitri kohta. Test seisneb selles, et patsiendile antakse juua glükoosi ja kahe tunni pärast mõõdetakse uuesti veresuhkrut.