Egle Eller-Nabi fitnessblogi: kui kõik ei lähe, nagu plaanitud

Foto: Erakogu / Biancaneve

Eesti ainus bikiinifitnessi profiliiga võistleja ja treener Egle Eller-Nabi kirjutab oma blogis avameelselt, mida tähendab tema jaoks ootamatu haiglassesattumine enne võistlushooaja algust. Maailmatasemel võisteldes ei ole võimalik lihtsalt võtta haiguslehte, tulle peab astuma igal juhul... Mis Eglega juhtus? Millised eesmärgid on Egle endale võtnud?

Minu viimase aja sündmused pole olnud just sellised, nagu mõned kuud tagasi ette kujutasin. Sügisesed esimesed võistlused pidid olema kolm nädalat tagasi. Nädal enne esimest võistlust sattusin suurte valudega haiglasse. Kaks ööd haiglas lõppes pimesooleoperatsiooniga. Olen siiani õnneks väga harva haiglasse sattunud ja hea meelega seda kogemust ei meenutaks. Olen veel haiguslehel, kuid õnneks taastumas.

Päris raske oli leppida sellega, et tõepoolest ei saagi planeeritud ajal võistelda. Profiliigas võisteldes teen kõik lepingud võistluste korraldajatega ja profiliigaga pikalt ette. Minu jaoks on mitte võistlemine juba suur kaotus omaette. Siia juurde veel leppimine olukorraga, et sa ei saagi midagi teha. Kuna ma olen treener, siis ei saa ma sellises olukorras teha ka oma tavatööd. Kõige raskem oli esimesel nädalal leppida, tunne oli nii abitu. Palju pisaraid sai valatud.

Ma tean juba ammu, et minu jaoks on raske aktsepteerida, kui kõik ei lähe nii, nagu mina planeerisin. Olen nii kangekaelne, et mul on oma seatud plaanidest või eesmärkidest raske loobuda. Isegi kui mingil põhjusel saan aru, et tehtud plaanid pole teostatavad. Kui lõpuks suudan otsuse teha ja leppida, hakkab kergem. Eks kõik siin elus juhtub põhjusega ja täna näen tegelikult juhtunus ka positiivset.

Praegu, kolm nädalat hiljem, olen palju paremate emotsioonidega. See sundpuhkus andis mulle tegelikult aega hakata mitmeid asju oma elus teises valguses nägema. Mul oli kõigeks lihtsalt rohkem aega. Ma olen oma elus ja tegemistes võtnud nende nädalate jooksul ette muudatusi ja lähiajal on mul nii mõnigi põnev uudis.

Kuna olen teinud võistluste lepingud aasta lõpuni, siis lähen lavale viimasel kahel võistlusel Peterburis ja San Marinos kolme nädala pärast. Ma olen operatsiooni järel teinud alles mõne kerge treeningu ja dieeti pole üldse jälginud. Lepin olukorraga ja võistlengi nendes tingimustes, nii nagu olen. Lähen lavale sellise vormiga, mis suudan! Praegu on nii, et ühest küljest täidan teistele antud lubadusi, teisalt täidan lubadust mille andsin iseendale – taastun ja lepin olukorraga. Vorm on ausalt aga selline, nagu oleks rongi alla jäänud. Pärast operatsiooni kaal langes, kuid võistlusvormist on asi kaugel. Keha on veel nii stressis.

Aga olen võtnud endale ülesande: learn to let things you can't control... go! :)

Loe ka Egle treeningute blogi!