Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Häirivad asjad, mida mehed on sünnituse ajal teinud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Sünnitamine võib olla naise jaoks üheks kõige närvesöövamaks sündmuseks terve elu jooksul. Mehed küll üritavad olla oma naisele toeks, aga alati ei tule see õigesti välja.

Kümme naist jagavad Women’s Health Magazine’is oma lugu, mida häirivat nende partner sünnituse ajal tegi:

«Kui ma sünnitasin oma esimest last, siis mu mees vaatas samal ajal terve oma lemmik seriaali hooaja ära. Kui ma sünnitasin kaksikuid üle 24 tunni, siis käis ta kogu aeg süüa ostmas ning tuli minu juurde sööma. Siis kui algas platsenta väljutamine tuli ta minu lähedale ning pressimise ajal lõin ma pidevalt oma pead tema pea vastu,» räägib Jenna G.

«Mu abikaasa on tavaliselt parim mees, aga meie tütre sündimise ajal jäi ta veidi hätta. Pärast 47 tundi ütles ta, et ta on palju väsinum kui mina, sest mina sain kokkutõmmete vahel magada. Jah, kindlasti,» meenutab Stacey H.

«Mul oli raske sünnitus ja mulle tehti viimasel hetkel keisrilõige. Ma ei suutnud hingata ja mul oli paanikahoog. Ütlesin arstile, et kardan, aga ta lohutas mind, et kõik on korras. Minu abikaasa tahtis näha, kuidas arst operatsiooni teeb, seega kutsus arst ta teisele poole kardinat seda vaatama. Ning ta läkski minu juurest ära, kuigi vajasin teda sellel hetkel enda kõrvale. Lõpuks ma siiski andestasin talle,» räägib Monique P.

«Vahetult enne sünnituse viimast faasi tahtis mu abikaasa minna haiglast üle tee olevasse baari, et midagi süüa osta. Ta väitis, et tal on kõht väga tühi ja ta ei saa pärast lapse sündimist süüa. Ma ütlesin, et tal pole piisavalt aega, kuid ta läks ikkagi. Tal läks üle 40 minuti aega ning ta peaaegu magas selle pärast sünnihetke maha. Ma olin nii vihane,» meenutab Kristen K.

«Pärast lootevee puhkemist lükkasin ma haiglasse minekut võimalikult kaua edasi. Kui mu oigamine muutus aina tihedamaks, siis mu mees arvas, et peaksime minema haiglasse, sest muidu naabrid arvavad, et ta peksab mind. Kuid naabrid ju teadsid, et ma olen rase! Autos haiglasse teel olles mees ütles, et ma ei teeks nii imelikke nägusid ja hääli, sest teised inimesed vaatasid meid imelikult,» räägib Ronjini J.

«Mu sünnitus algas enneaegselt ja haiglas olles otsustas mu mees minna poodi videokaamerat ostma, et saaks meie poja sündi jäädvustada. Tema viimased sõnad enne haiglast lahkumist olid, et ma ei teeks enne tema tagasitulekut midagi,» meenutab Kathie G.

«Pärast 30 tundi sünnitust tahtis mu mees olla abivalmis ja jahutas mu nägu külma niiske rätikuga. Aga kui ta pani selle märja külma rätiku mulle otse silma, siis rebisin ma selle ta käest ja viskasin eemale. Kõik palatisolevad inimesed ehmatasid kui see vastu seina lendas,» räägib Jessica D.

«Mu abikaasa ehmatas ära kui ma ütlesin, et aeg on minna haiglasse. Ta istus diivanile ja ütles, et ei saa tulla, sest peab homme tööle minema.  Mees võttis oma koti ja tõmbas sealt välja paberid, millega peab homme tegelema. Seejärel ajasin ma ta diivanilt püsti ning tuletasin meelde, et meil sünnib kohe laps ja nüüd on vaja keskenduda ja haiglasse sõita. Õnneks võttis ta ennast kokku,» meenutab Bonnie R.

«Kui me olime haiglas, siis mu abikaasa läks autot ümber parkima. Ütlesin talle, et see pole vajalik, sest olime õigesti parkinud, kuid ta läks ikka. Kui ta tuli tagasi, siis ta ei öelnud mulle, et oli käinud ka kiirsöögikohast läbi. Meie tütar sündis paar tundi hiljem. Mu äi tõi meile hommikul süüa ja ütles, et mu mees on kindlasti näljane, sest ta sõi viimati eile õhtul kiirsöögikohas. Ma olin segaduses aga siis ta lõpuks tunnistas, et oli käinud mu sünnituse ajal burgerit söömas. Ma olin väga ärritunud,» räägib Jeannie H.

«Sünnituse ajal olid mu arst ja mees nii huvitatud Wimbledoni tenniseturniiri telekast  vaatamisest, et nad unustasid mulle juhtnööre anda. Selle pärast ei teadnud ma õigel ajal, millal pressida,» meenutab Vicki G.

Tagasi üles