Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Märke, mille järgi tunned ära buliimiku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Pildil on 16aastane Melissa Avri kolm aastat enne surma. Melissa ema tegi tütre võitlusest buliimiaga dokumentaalfilmi, et teisi selle ränga haiguse eest hoiatada.
Pildil on 16aastane Melissa Avri kolm aastat enne surma. Melissa ema tegi tütre võitlusest buliimiaga dokumentaalfilmi, et teisi selle ränga haiguse eest hoiatada. Foto: NYT/SCANPIX

Buliimia on väga levinud söömishäire, mida esineb 2–3 korda sagedamini kui anoreksiat. Haigus algab tavaliselt 15–24aastaselt, kusjuures ligi 90 protsenti buliimiahaigetest on naised. Naisteleht toob ühe naise kogemuse järgi välja mõned märgid, mis võivad anda aimu, kui keegi kannatab selle raske haiguse käes. 

Alljärgnevate märkide puhul küll sajaprotsendilist diagnoosi kellelegi panna ei saa, kuid nende esinemisel võiksid siiski olla tähelepanelik ja hädasolijale oma abi pakkuda. 

  • Vitamiinipuuduse tõttu läheb sõrmenukkidel nahk käest ära. 
  • Samal põhjusel muutuvad suunurgad kuivaks ja katkiseks.
  • Hambad lähevad korrast ära ja nendega hakkab olema tihti probleeme.
  • Haige eraldub teistest ja tahab üksi olla, sest siis ta saab rahus süüa ja oksendada. Ta jätab kokkusaamisi ära ja otsib vabandusi, miks mitte kohale ilmuda. Olukorra sunnil võib ta olla väga leidlik ja osav manipulaator. 
  • Tal on keskendumisraskused, sest ta ei suuda mõelda muule kui toidule ja kaalule.
  • Ta võtab järsult kaalust alla. 
  • Treening on talle kinnisideeks.
  • Ühise söömaaja käigus otsib ta vabandusi, miks mitte süüa. Näiteks vabandab ta, et just sõi.
  • Pärast söömist otsib ta kiiresti vabanduse, miks eemale minna, et minna oksendama. 
  • Lisaks iseloomustavad buliimikut kiired tujumuutused, väsimus, haiglaslik huvi või mure toidu ja välimuse vastu, hall nahk, pidev külmatunne.
Tagasi üles