Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Mida võivad Facebooki postitused sinu iseloomu kohta paljastada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Foto: SCANPIX

Kui vaatad Facebookis oma uudisvoogu, siis märkad, et inimesed postitavad Facebooki igasugustel erinevatel teemadel alates uuest töökohast, lapse esimestest sammudest kuni uhkete puhkusereisi fotodeni. Aga mida võivad sotsiaalmeedia postitused inimese kohta paljastada?

Facebooki kasutades langetame me pidevalt otsuseid selle kohta, mida teistele näidata ja mida varjata. Me teeme seda vaid selleks, et luua endast teistele mingisugune kujutluspilt ning me ei mõtle hetkekski sellele, et online-mina võib peegeldada seda, millised me oleme igapäevaelus, kirjutab Elite Daily. 

Hiljuti ajakirjas Journal of Personality of Individual Differences avaldatud uuringus üritasid teadlased kindlaks teha, mida paljastab inimese kohta see, kas ta lisab sotsiaalmeediasse foto oma äsja sündinud lapsest või mõnes ajakirjas avaldatud lugejakirjast. 

Teadlased Tara Marshall, Katharina Lefringhausen ja Nelli Ferenczi uurisid, kas ja kuidas mõjutavad inimese Facebooki postitusi tema enesehinnang, eneseimetlus ja olulisemad isikuomadused (neurootilisus, ekstravertsus, avatus uutele kogemustele, meelepärasus ja teadlikkus). Samuti uuriti erinevate postituste eesmärki: kas inimene soovis teiste heakskiitu, tahtis end väljendada, suhelda või teistega sidet luua ning infot jagada.

Esiteks tuvastasid teadlased kõige enam levinud kategooriad, millest inimestele meeldib Facebooki postitada: sotsiaalsed tegevused ja igapäevaelu (mõni naljakas seik nende elust, igapäevased tegemised, sotsiaalsed sündmused, lemmikloomad, sportimine); intellektuaalsed mõtted (arvamus poliitika või maailmas toimuva kohta, teadus); saavutused (eesmärkide saavutamine, loominguline väljendus, kõik, mis on seotud töö või kooliga); toitumine ja treening; lapsed ja tunded kallima vastu.

Seejärel andsid teadlased 555 Facebooki kasutajale (59 protsenti olid naised ja 41 protsenti mehed) testid, millega tehti kindlaks, kui kõrge on inimese enesehinnang ja eneseimetlus ning kui neurootiline, ekstravertne, avatud, meelepärane ja teadlik ta on. Vastajatel paluti märkida, kui sageli nad Facebooki kasutavad, kui paljudele teistele kasutajatele nende postitused keskmiselt meeldivad (mitu kommentaari ja «meeldimist» postitus sai) ja kui tihti postitavad nad mõnel eelpool mainitud teemal.

Selgus, et postitused, mis on seotud sotsiaalsete tegemiste ja igapäevaeluga, meeldivad teistele kasutajatele kõige rohkem. Kõige vähem meeldivad teistele intellektuaalsetel teemadel tehtud postitused. 

Teadlased tegid kindlaks, et madalama enesehinnanguga inimesed kirjutavad Facebookis tihemini oma kallimast selleks, et end väljendada ja võib-olla kinnitada endale, et suhe pole ohus. Need, kes on pigem nartsissistlike kalduvustega ja imetlevad iseennast rohkem, postitavad rohkem oma saavutustest, kuna nad soovivad teiste heakskiitu ja tähelepanu. Eneseimetlejad kirjutavad avalikult rohkem ka oma toitumisest ja treeningust, aga seda selleks, et end väljendada, mitte teiste heakskiitu leida.

Ekstravertsed inimesed postitavad sageli sotsiaalsetest sündmustest ja igapäevaelust, kuna nad soovivad teistega suhelda ja sidet luua. Neurootilised inimesed kasutavad Facebooki kõige rohkem selleks, et saada teiste heakskiitu ja leida tähelepanu ning tuge, millest nad oma igapäevaelus puudust tunnevad.

Avatumad inimesed kasutavad Facebooki enamasti selleks, et arutleda intellektuaalsetel teemadel ja jagada teistega infot. Teadlikumad inimesed postitavad üsna palju oma laste kohta, kuna nad soovivad teistega suhelda ja infot jagada ning mõnes mõttes on nad lapsevanematena ka üsna võistlushimulised.

Kuigi antud uuring oli ühekülgne, sest see tugines kasutajate endi hinnangule sotsiaalmeedia kasutamise harjumuste osas, annab see siiski hea ülevaate sellest, et sotsiaalmeedias toimuv peegeldab seda, mis toimub reaalses maailmas. 

Tagasi üles