Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Milline on tervislik hommikusöök?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Hommikusöök.
Hommikusöök. Foto: SCANPIX

Tõenäoliselt ei tule see mingi üllatusena, et šokolaadimuffini söömine või hommikusöögi vahele jätmine pole kuigi mõistlikud ideed. Pikas perspektiivis võib selline teguviis tervisele negatiivselt mõjuda.

Teadusajakirjas American Journal of Clinical Nutrition avaldatud uuringust selgus, et inimestel, kes jätsid regulaarselt hommikusöögi söömata, oli 21 protsenti suurem risk haigestuda II tüübi diabeeti, kirjutab Youbeauty.com.

«Viimane söögikord enne hommikusööki oli eelmisel õhtul. See oli üsna kaua aega tagasi ja ainevahetus vajab midagi, mis seda käima tõmbaks,» sõnas toitumisekspert Keri Gans. «Hommikusöök on kui kütus ja mida varem sa midagi sööd, seda paremini hakkab keha tööle. Mida kauem sa ootad, seda suurem nälg sind painab ja tulemuseks võib olla see, et sa sööd liiga palju.»

Kui hommikul läheb kiireks, siis on kõige lihtsam haarata kaasa kohv või suhkru- ja kaloririkas muffin, aga hommikusöögi valmistamine ei pea olema sugugi aeganõudev ega keeruline protsess. Tuleb vaid jälgida reeglit: hommikusöögid peaks olema süsivesikuid, valke, tervislikke rasvu ja kiudaineid.

Milline on siis üks tervislik hommikusöök? Järgnevalt on välja pakutud kolm varianti, mille valmistamiseks ei kulu sugugi palju aega:

  • kaerahelbepuder, mille valmistamiseks võiks kasutada lahjat piima ja pudrule võib lisada chia seemneid, mandlivõid, banaani. Kui sul pole midagi külma pudru vastu, võid selle lausa eelmisel õhtul valmis teha;
  • praetud munavalge, täistera röstsai koos avokaado ja tomatiga;
  • madala rasvasisaldusega maitsestamata jogurt marjade ja kiudainerikka täisterahelvestega, peale võib puistata mandlilaaste.

Tähtis on nii see, mida sa sööd, aga ka see, kui palju sa sööd. Gans sõnas, et portsjonite suurus on väga oluline: «Mida suurem on portsjon, seda rohkem kaloreid see annab. Näiteks pool klaasi keetmata kaerahelbeid, klaas piima, supilusikatäis mandlivõid ja supilusikatäis chia seemneid annavad kokku normaalse portsjoni. Kui kogused on suuremad, võid süüa ära rohkem kilokaloreid kui tahaksid.»

Tagasi üles