Margit Härma: Pariisi liftipoiss

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Toimetaja: Margit Härma

13. juuni 2015, 12:11

See juhtus 1990ndate lõpus Pariisis. Olin küll puhkamas, aga otsustasin oma töö tarbeks ka kangapoest läbi käia. Taksojuhile ei olnud lihtne selgeks teha, et otsime esinduslikku kangapoodi, kust võiks leida ka ajalooliste mustritega kangaid. Lõpuks leppisime kokku, et ta viib meid lihtsalt hästi suurde poodi.

Sõit võttis ilmatu aja. Lõpuks peatus takso nukrailmelises ja räämas äärelinnas. Taksojuht ei teinud vist vahet ajaloolisel ja lihtsalt mahakandmisele mõeldud vanadel kangajääkidel, sest poe esimene korrus oli täis suuri kaste, kust enamasti tumedanahalised mammid sikutasid endale kangasiilakaid. Ma juba tunnistasin endale oma kaotust ja tahtsin lahkuda, aga mu päris hästi prantsuse keelt oskav kaaslane märkas majajuhisest, et paremad kangad asuvad poe ülemistel korrustel.

Kommentaarid

Märksõnad

Tagasi üles